Eelkõige soovib Ukraina leida võimalusi oma teravilja ja metallitoodete väljaveoks maailmaturule. Kasutada annaks siin Läänemere sadamaid, vedades sinna kaupa mööda raudteed.

Ukraina aastane viljaeksport on mitukümmend miljonit tonni. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas sõnas, et Eestil oleks võimekus maailma laiali saata umbes neli kuni miljonit tonni teravilja. Näiteks paikneb Muuga sadamas Baltikumi suurim viljaterminal.

Selleks, et ukrainlaste soovitud mahus kaupa vedada, tuleb ületada palju tehnilisi väljakutseid. Aasa sõnul on põhiprobleem, kuidas suurendada raudtee võimekust.

"Eelkõige on jutt Poola-Leedu piirist, kus tuleb ära vahetada vagunite alusvankrid, sest raudteemõõdud erinevad. Pakkusime Ukrainale oma võimalusi ja tegin ka ettepaneku, et raudteede tehnilised spetsialistid võiksid pidada ühe kohtumise ning arutada, kuidas leida lahendusi Poola-Leedu piiril olevale pudelikaelale, et oleks võimalik läbi lasta rohkem ronge," lausus Aas.

Erinevalt Baltimaadest ja Ukrainast on Poola raudtee Euroopa laiusega. Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann sõnas, et vilja ümbertõstmine ühelt vagunilt teisele on keerulisem kui muu kauba ümbertõstmine. Seda seetõttu, et viljavagunites lastakse vili vagunisse sisse ülevalt. Välja lastakse vili aga vaguni all olevatest luukidest.

"Niisugust tehnoloogiat kindlasti kuskil piiri peal ei ole. Reaalne on samas see, et maailmas veetakse vilja ka konteinerites. Konteinerite käitlemine on suhteliselt lihtne, ühelt raudteelt teise tõstmine. Seda võib teha igal pool, kus on kaks raudteed kõrvuti, erineva laiusega. Ma arvan, et selliste koguste vedamine saabki olla konteinerites," lausus Zimmermann.

Tema sõnul kaasneb iga ümberlaadimisega ka lisakulu. Odav see ei ole.

Vajalikud vedurid, konteinerid ja vagunid on Eestil olemas. Põhiline küsimus ongi, kuidas vili saada üle Ukraina-Poola ja Poola-Leedu piiri. Sellele probleemile otsivadki Balti riigid, Poola ja Ukraina lahendust.