Kõlvarti sõnul on Tallinn valmis suurhaigla oma rahaga valmis ehitama

Foto: Raepress

Kuivõrd Tallinna linna finantsseis lubab võtta kuni 300 miljoni suuruse laenu, oleks linn võimeline oma raha eest Tallinna haigla valmis ehitama, ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart saates "Uudis+", lisades, et selline asjade käik poleks siiski õige ega õiglane.

Tallinna hinnangul oleks õige ja õiglane rahastusmudel Tallinna haigla ehituseks selline, et Euroopa Liidu taaskäivitamise rahastust saadakse 280 miljonit eurot ning ülejäänu teeksid linn ja riik pooleks.

Mullu tehtud prognoosi järgi läheb suurhaigla ehitus ja meditsiiniseadmete hankimine maksma 537 miljonit eurot. Samas on rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus öelnud, et riik lisaks Euroopa Liidu toetusrahale raha juurde ei anna ning linn peab vajamineva raha ise leidma või väiksema haigla ehitama.

Kõlvarti sõnul ollakse valitsuse, eelkõige Reformierakonna seisukohaga tuttavad ning enne järgmise aasta parlamendivalimisi pole seisukoha muutust oodata.

"Jääb kaks võimalust: kas loobuda sellest projektist või alustada, lähtuda sellest, et võib-olla muutuvad prioriteedid peale valimisi, aga ka sellest, et Tallinn on võimeline investeerima rohkem kui 100 miljonit, mille oleme välja öelnud. Ja see võimekus on olemas," lausus Kõlvart.

Tallinnal on võimalik juhul, kui linnahalli renoveerimiseks leitakse erafirmast partner, liigutada selleks planeeritud raha, ligikaudu 140 miljonit eurot, Tallinna haigla ehituseks, märkis linnapea.

"Sellele lisaks on Tallinn valmis 100 miljonit investeerima ise. See on laenuraha. Meie finantsseis lubab võtta kolm korda rohkem. Kui rääkida, et (Tallinna osa) 100 miljoni asemel võiks summa olla 250 miljonit pluss 100 kuni 140 miljonit linnahalli projektist, siis see raha on  tegelikult olemas. Aga mina arvan, et see ei oleks õige ega õiglane, et linn panustaks 100 protsenti oma eelarvest," lausus Kõlvart.

Kõlvarti sõnul täidaks suurhaigla pigem regionaalhaigla rolli ning üle poole patsientidest tuleks sinna väljastpoolt Tallinna.

Praegu on veel kõik graafikus

Kõlvarti sõnul on Tallinn sõnumi, et suurhaigla projektiga minnakse kindlasti edasi, andnud juba sellega, et projekteerimisega minnakse edasi. Eelprojekt peaks valmima suvel.

"Sahtlisse me ei soovi projekteerida, meil on kindel graafik, mis tähendab, et järgmise aasta lõpus, hiljemalt ülejärgmise aasta alguses me juba kuulutame välja ehitushanke. See on plaan, et paralleelselt projekteerimisega peaksime välja kuulutama ka esimesed hanked, et (tähtajaks) jõuda. Ja on võimalik jagada ehitushanked etappideks – betoonihange, tehnovõrkude hange, ja kui suudame sellega paralleelselt tegelda, oleme graafikus," rääkis Kõlvart.

Kõlvarti sõnul tähendaks ehituse etappideks jagamine ka seda, et Euroopa Komisjoni seatud tähtajad saab täidetud. Praegune haigla valmimistähtaeg on 2026. aasta juuli.

"Üldine arusaam on, et haigla ei pea olema valmis, valmis peab olema mingi osa, et sellele taotleda ehitusluba ja ehitusloa taotluse menetlus käib. See on üldine reegel. Ma arvan, et raam on piisavalt lai, et sinna mahtuda," märkis Kõlvart.

Samas on Tallinn ise hiljuti käinud välja mõtte, et haigla vajaks ka teist maa-alust korrust.

Pentus-Rosimannuse väljapakutu, et suurhaigla võiks ehitada väiksema, ei ole Kõlvarti sõnul aga tõsiselt võetav.

"Me ju saame aru, et see ei ole tõsiselt võetav arutelu, see tähendaks uut projekteerimist. See ei ole nii, et ühe osa projekteerimisest jätame ära. See ei ole Lego. Siis tuleks juba ausalt öelda, et haiglat ei tule," ütles Kõlvart.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: