Eelarvenõukogu ütleb oma hinnangus lisaeelarvele ja riigi järgneva nelja aasta eelarveprognoosile, et on oluline ka ajal, mil eelarvereeglid ajutiselt ei kehti ja kulusurve on ootamatute lisakulude ning kiire inflatsiooni tõttu suur, lähtuda riigirahanduse juhtimisel vastutustundliku eelarvepoliitika põhimõtetest.

Lisaeelarve tõttu prognoosib rahandusministeerium, et riigirahanduse olukord halveneb taas: võttes arvesse ka 2022. aasta lisaeelarve otsuseid moodustab valitsussektori struktuurne ja nominaalne puudujääk vastavalt 4,5 protsenti ja 5,3 protsenti SKP-st.

Prognoosi järgi ületab nominaalne puudujääk Euroopa Liidu stabiilsuse ja kasvu paktis toodud kolme protsendi piiri ka järgmisel kahel aastal.

"Ajutiste lisakulude tegemisel laenuvahendeid kaasates on tähtis, et need oleksid hästi põhjendatud ning suunatud konkreetsetele ja ootamatutele hetkevajadustele. Püsivate lisakulude tegemisel tuleb nende katteks leida ka püsivaid lisatulusid. Vastasel juhul on oht, et valitsussektori tulude ja kulude struktuur nihkub püsivalt paigast ära ning hakkab üheskoos kiire hinnatõusuga kahjustama Eesti majanduse konkurentsivõimet," märgib nõukogu.

Nõukogu toob välja, et lisaeelarvega kasvad valitsuse kulutused hüppeliselt. "Kui kevadprognoosi järgi võis valitsussektori kulude kasvuks 2022. aastal oodata pisut üle üheksa protsendi, siis stabiilsusprogrammis on eeldatud kulude kasvuks peaaegu 14 protsenti," seisab hinnangus.

2022. aasta lisaeelarve rahastamiseks kaasatakse täiendavaid laenuvahendeid, mis rahandusministeeriumi prognoosi järgi tõstab Eesti valitsussektori võlakoormuse 2026. aastaks 29,7 protsendini SKP-st.

Kui vahetult enne koroonakriisi moodustas valitsussektori võlg 2,4 miljardit eurot, siis 2021. aasta lõpuks ulatus võlg 5,5 miljardi euroni ja stabiilsusprogrammi prognoosi järgi ulatub võlg 2026. aasta lõpuks juba 11,6 miljardi euroni.

"Seega järgmisel viiel aastal Eesti valitsussektori võlg prognoosi järgi ligikaudu kahekordistub," teatas nõukogu.

Lisaks ei pruugi nõukogu hinnangul praeguse valitsuse otsuste valguses Eesti riigirahandus lähiajal tasakaalu jõuda. "Struktuurse eelarvetasakaalu saavutamine kujuneb praeguste majanduskasvu ning riigi tulude ja kulude struktuuri eelduste juures keeruliseks ja aeganõudvaks. Valitsussektori struktuurne puudujääk püsib suur ka aastatel, kuhu ei ole (veel) kavandatud riigi toetusmeetmeid või vältimatuid lisakulutusi," kirjutas nõukogu.

Valitsus loodab vähendada struktuurset puudujääki 2026. aastaks kahe protsendini SKP-st. Seda plaani pikendades saavutatakse struktuurne tasakaal uuesti alles 2030. aastaks.

Valitsus kiitis teisipäeval heaks Eesti 802,9 miljoni euro suuruse lisaeelarve, millega kaetakse kiireloomulised julgeoleku tugevdamise, Ukraina sõjapõgenike ja Eesti inimeste kriisis hakkamasaamisega seotud kulud.

Eelarvenõukogu peab põhikirja kohaselt andma hinnangu riigi makromajandus- ja rahandusprognooside, samuti eelarvestrateegia ning valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise kohta.   

Eelarvenõukogu juhib Raul Eamets ja sinna kuuluvad Andrus Alber, Urmas Varblane, Andres Võrk. Ülo Kaasik ja Martti Randveer.