"Ega sellel väga suurt sisulist muutust ei ole. ÜRO reformiprotsess on käinud juba aastakümneid, mis puudutab ka julgeolekunõukogu liikmete arvu ja vetoõigust ja muud. Aga olgem ausad – olukorras, kus viiel riigil on vetoõigus ja ilma nende nõusolekute reformi teha ei saa, siis ega seda ka ei juhtu," rääkis Jürgenson reedel "Terevisioonis".

Tema sõnul on ÜRO-s mehhanism Ühinenud rahu nimel, mille kaudu sai ka ka varem, kui mõni resolutsioon oli julgeolekunõukogus vetostatud, viia see peaassambleele ja teha eriistung.

"Aga see praegune otsus tegi selle automaatseks – kõigi vetode järel, kümne päeva jooksul liigub asi peaassambleesse, kus seda arutatakse ja kus vetostaja riik peab oma otsust põhjendama," selgitas Eesti diplomaat.

"[Aga] ega see ei muuda ka selles mõttes palju, et kui me vaatame sõja algust, kui Venemaa vetostas ÜRO Julgeolekunõukogus resolutsiooni, siis ka see läks Ühinenud rahu nimel mehhanismi raames peaassambleele, kus see võeti rekordarvu häältega vastu – selle poolt oli 141 riiki ja venelastel oli maailmas ainult neli toetajata: Valgevene, Süüria, Põhja-Korea ja Eritrea," rääkis Jürgenson.

"Nii et venelaste isoleerimise mõttes see toimis, aga mis on peaassamblee resolutsioonide ja julgeolekunõukogu resolutsioonide vahe, on see, et peaassamblee resolutsioonid ei ole siduvad," märkis ta.

"Seda tüüpi konfliktiga, mida me praegu näeme, siin täiesti selgelt ÜRO käed jäävad lühikeseks," võttis Eesti suursaadik ÜRO-s teema kokku.

ÜRO Peaassamblee võttis sel nädalal vastu resolutsiooni, mis kohustab Julgeolekunõukogu viit alalist liiget – USA-d, Hiinat, Venemaad, Prantsusmaad ja Ühendkuningriiki – selgitama oma veto põhjuseid.