Jaani: igaühel peab olema kriisiroll

Foto: Patrik Tamm / ERR

Siseminister Kristian Jaani ütles pärast presidendi kokkukutsutud riigikaitse nõukogu elanikkonnakaitse arutelu, et igal inimesel peab olema oma kriisiroll, olgu selleks päästjad ja politseinikud või tavakodanikud. Eesti saadab Ukrainasse appi demineerimismeeskonna.

Jaani sõnul käsitles nõukogu reedel sisejulgeoleku väljakutsed ja elanikkonnakaitse teemat. Siseminister kinnitas, et Eesti välispiiridel on julgeolekuolukord praegu rahulik ning mingeid anomaaliaid näha pole.

Riigisiseselt on avalikus ruumis Jaani sõnul samuti praegu väga rahulik, kuid siiski on sisejulgeolekuasutused kõrges valmisolekus.

Jaani sõnul on aga sotsiaalmeedias olnud olukordi, kuhu PPA on pidanud sekkuma. "Veebiruumis on olnud näha provokatsioone, aga politsei on need juba eos oma sekkumisega likvideerinud," sõnas ta.

Jaani tuletas meelde, et politsei on kuni 10. maini keelanud avalikud koosolekud, mis võivad õhutada vaenu ja kus võidakse kasutada agressori sümboolikat.

Ta tõdes, et politsei on viimasel ajal rohkem näinud Venemaa sõda toetava sümboolika kasutamist ning sekkunud. Tema kinnitusel on inimesed ise rohkem sellistest juhtumitest politseile teada andnud.

"Neid juhtumeid olnud 239, kus politsei on pidanud sekkuma ja suhtlema nende inimestega ja selgitama seda, miks need sümbolid pole kuidagi Eestis teretulnud," rääkis Jaani.

Tema sõnul on soditud ka mälestusmärke. Jaani nimetas seda samuti provokatsiooniks ja pingete tekitamiseks. Politsei on mälestusmärkide sodijaid ka kätte saanud.

Igaühel peab olema kriisiroll

Jaani rääkis, et sisekaitsevaldkond on oma võimekust siiani arendanud rahu aja tingimustel, kuid üha enam tuleb arendada ka konventsionaalse sõjaga seotud suutlikkust.

"Meie stsenaariumid on siiani pigem näinud ette hübriidohte, kuhu oleme oma võimearendused suunanud. Täna me näeme, et peame arendama ka võimekusi, mis on seotud klassikalise konventsionaalse sõjaga. Konventsionaalses sõjas on sisekaitselised tegevused. See tähendab, et kui riigikaitse vaates ostame varustust riigi kaitseks, siis peame samamoodi arvestama siseturvalisuse valdkonnas, et elanikkonnakaitse varud peavad olema pidevalt soetatud, uuendatud. See puudutab nii pääste valdkonda, kaitsepolitsei kui ka PPA valdkonda," selgitas siseminister.

Tema sõnul peab igal inimesel olema oma kriisiroll, mitte ainult päästjatel või politseinikel.

"Inimese, kes elab välispiiri ääres, roll on olla täiendav silm-kõrv PPA-le, kui ta näeb midagi. Näiteks on kriisiroll korteriühistu esimehel, kes mõtleb, kuidas tema ühistu liikmed oleks kaitstud kriisis," tõi ta näited.

Jaani lisas, et väga tähtis roll kriisis on vabatahtlikel. "Vabatahtlikke on siseturvalisuses 4500. Päästeliit on Ukrainat abistades kokku korjanud üle 4000 eseme, alustades tuletõrjevoolikust, lõpetades tuletõrjemasinaga," ütles ta.

Jaani sõnul on Eesti valmis saatma Ukrainasse appi demineerimismeeskonna, keda Ukraina on palunud.

Karis: sõjaohvrite mälestamine ei tohi kellelegi haiget teha

President Alar Karis rääkis pressikonverentsil, et Eesti inimesed on ühiskonnana suutnud siiani olla Ukrainas toimuva sõja ajal üksteise suhtes lugupidavad ning seda tuleks hoida ka eelseisvatel nädalatel ja kuudel.

"Vaadates järgmisele kümnele päevale, pöördun kõigi Eesti inimeste poole. Teise maailmasõja ohvrite mälestamine on oluline kõigile, kuid sõjaohvrite mälestamine ei tohi kellelegi haiget teha. See tähendab, et ei käituta viisil ega kasutata sümboleid, mis võivad mõjuda Venemaa algatatud sõda õigustavana. Loodan, et kõigil meie inimestel jätkub taktitunnet ja arusaamist, kuidas käituda, et teise maailmasõja ohvrite mälestamine ei teeks kellelegi haiget," rääkis president.

Kallas: koos oleme tugevad, eraldi nõrgad

Peaminister Kaja Kallas rääkis pressikonverentsil, et poliitikud teevad Eesti muukeelse elanikkonna seas selgitustööd, miks 9. mai tähistamine eestikeelsetele elanikele haiget teeb ja miks Ukraina sõda on minevikuhaavad lahti rebinud.

"Kõigi huvides on, et me oleks ilma lõhedeta ja mitte üksteise kõri kallal, vaid rahulikult ja väärikalt iga päev hakkama saaks. Koos oleme tugevad, eraldi nõrgad," sõnas peaminister.

"Meie kõigi huvi on, et (9. mai) mööduks rahumeelselt ja kellegi huvi pole, et toimuksid provokatsioonid või et me tekitame uusi pingeid ühiskonnas," ütles ta.

Kallas rääkis, et muutunud julgeolekuolukord on sundinud Eestit üle vaatama, mida enda kaitseks teha. Ta selgitas, et hiljuti valitsuses kokku lepitud lisaeelarvest suur osa läheb just kaitsevaldkonda, sealhulgas elanikkonnakaitsesse. Lisaeelarvest on plaanis tõsta PPA ja päästeameti võimekust toimetulekuks sõjaolukorras.

"Anname tugeva tõuke elanikkonnakaitsele. Kaardistame ja võtame kasutusse varjumiskohad, loome ohuteavitussüsteemi," loetles ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: