Lisaeelarve läbirääkimiste ajal paistis ühistranspordi ees seisev eelarveauk nii oluline, et poliitikud mängisid koguni majandus- ja taristuminister Taavi Aasa tagasiastumismõttega. Nelja ja poole miljoni eurone lisataotlus jäi siiski vastuseta.

Transpordiameti peadirektor Kaido Padar lükkas ümber väite, et raha vajab kõigest kurikuulus tasuta ühistransport. Lisataotlus arvutati kogu ühistranspordi peale. "Sellest kaks miljonit on bussid ning kaks ja pool on lennundus ja merendus," sõnas Padar.

Taavi Aas lisas, et prognoos, millega ta eelarveläbirääkimistesse läks, põhines tegelikult läinudaastastel sõitjate numbritel.

"Ma ei taha kindlasti öelda, et see auk on 4,5 miljonit," rahustas Aas. "Kui me vaatame selle aasta esimest kvartalit, siis sõitjate hulk on võrreldes eelmise aastaga tõusnud 26 protsenti. Me oleme praktiliselt samal tasemel, mis oli enne koroonat. Ja sellest johtuvalt ka suureneb piletitulu."

Ministri sõnul aitab transpordieelarvet kosutada näiteks Põhja-Eesti ühistranspordikeskus, mis teenindab suuremat osa bussireisijatest. "Seal ei ole kõigile tasuta ühistransporti, nii et sealt ka tuleb täiendav laekumine," rääkis Aas.

Põhja-Eesti ühistranposrikeskuse juht Andrus Nilisk ütles esmaspäeval "Aktuaalses kaameras", et nende prognoosid näitavad siiski miinuseid. "Üksi kütusehinna tõusu arvelt on meil täna puudu umbes 1,9 miljonit eurot aasta lõpuni," märkis Nilisk.

Abiks kallim praamipilet

Kaido Padar loodab, et meretranspordi doteerimiseks ei lähegi lisaraha vaja. Ta tuletas meelde, et tänavu tõsteti praamipiletite hindu ja sellest on oodata kaht kuni kolme miljonit eurot. "See hinnatõus hakkas kehtima 1. märtsist. Eks see mõju nüüd aasta jooksul tuleb," rääkis Padar.

Aga kui kallimad piletihinnad hakkasid kehtima enne lisaeelarve arutelusid, miks neid siis eelarvetaotluses arvesse ei võetud? Kaido Padar ütles, et eelarvetaotluses ongi palju lahtisi otsi.

"Loomulikult sa võtad kõige mustema stsenaariumi. Ja alguses need numbrid olid üle viie miljoni, pärast me korrigeerisime seda nelja ja poole miljoni peale," sõnas Padar. Tema sõnul arvestati eelarvetaotlust tehes ka sellega, et suvel suursaartele lisareise tellida.

Taavi Aasa sõnul on eelarveaugu tegelik suurus selgem sügisel.

Läinud aasta jäägid ja selle aasta jäägid

Siiski tõdevad nii Padar kui ka Aas, et tõenäoliselt tuleb raha juurde leida. Aasal on selleks retsept olemas. "Mais kanname üle eelmise aasta jäägid. Ka sellest tuleb kate. Ja kui ikka peaks ilmnema sügisel, et meil on puudu veel, siis ilmselt vaatame üle selle aasta eelarvejäägid ja katame selle puuduoleva summa sealt juhul, kui see peaks tekkima."

Kust ja kuidas hädavajalikud jäägid täpsemalt tekivad, Aas ei täpsustanud. "Alati on eelarvega nii, et mingites kohtades tekivad jäägid. Ja sügisel saamegi need kohad üle vaadata ja otsustada, kus ja mida me üle kanname."

Ühelt eelarverealt teisele raha niisama kanda ei saa – selleks tuleb teha taotlus igasügisesse n-ö korralisse lisaeelarvesse. Kaido Padar märkis, et raha tuleb eelarvest ikkagi otsida ning tõenäoliselt investeeringuterealt. "Kus mõne investeeringu jätame tegemata ja püüame tõsta raha tegevuskuludesse."

Ühistranspordi jaoks lisaraha leidmine on siiski pisike ülesanne, arvestades, et lähiajal tuleb üle vaadata kogu investeeringute kava. Teedeehitus on läinud plaanitust oluliselt kallimaks ning osasid materjale pole lihtsalt saada.