Ministrite hinnangul on võimalik Poolat gaasiga varustada Saksamaa abil ning Bulgaariat Kreeka vahendusel. Suure tõenäosusega katkevad maikuu jooksul gaasitarned ka mitme teise Euroopa Liidu riigi ja Venemaa vahel.

Eestit kohtumisel esindanud diplomaadi Marten Koka sõnul tullakse praeguse olukorraga toime ning pigem valmistutakse sügiseks ehk järgmise kütteperioodi alguseks. Tema sõnul pole riikidele gaasi eest rublades maksmine vastuvõetav.

"Venemaa presidendi määrusega välja pakutud lahendus ei ole meile vastuvõetav. Me ei kavatse seda aktsepteerida ega kavatse avada erinevaid kontosid Gazprombankis, et eurosid rubladeks konverteerida ja selles ei olnud küll kellelgi erinevat seisukohta. See, kas mõned ettevõtted on jõudnud seda juba teha, on iseasi, ja sellega tuleb tegelda tagantjärele. Aga tänase päeva sõnum oli küll selge, et selle mõte on sanktsioonidest mööda minna ja Euroopa Liidu liikmesriigid ei kavatse seda ühelgi ega teisel viisil aktsepteerida," rääkis Kokk.

ERR-i korrespondent Brüsselis Joosep Värk ütles, et sanktsioonide rikkumist niisama ei jäeta, aga mis sellele täpselt järgneb, ei tea praegu keegi. Tema sõnul on tegu juriidilise rägastikuga, kus paljudel juristidel on asjadest erinev arusaam.

Teisipäeval peaks Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen tutvustama järjekorras kuuendat Venemaa sanktsioonide paketti ning juba kolmapäeval toimub EL-i riikide suursaadikute kohtumine, kus on plaanis seda arutada.

Kuuenda paketi tehniline keerukus aga tähendab, et tõenäoliselt jõutakse uute sanktsioonide aruteluni reedel.

"Selge on see, et Brüsselis keegi sellega venitada ei taha. Seal sees võiks olla ka SWIFT-i süstemist väljalülitamine Sberbankile ja (Venemaa) naftaembargo teatud tingimustel," lausus Värk.

Praegu pole veel selge, mis ajast naftaembargo kehtima hakkaks, räägitud on aasta lõpust. Ilmselt saavad erandi Ungari ja Slovakkia, kes saavad embargoga liitumiseks ajapikendust.