Hodges: Ukraina surub Venemaa 24. veebruari joonele aasta lõpuks

Ben Hodges.
Ben Hodges. Autor/allikas: SCANPIX / POSTIMEES

On mõistlik eeldada, et Ukraina surub Venemaa tagasi 24. veebruari eelsele joonele aasta lõpuks, prognoosis USA Euroopa vägede endine juht kindral Ben Hodges intervjuus ERR-ile. Täielik Ukraina kontrolli taastamine Krimmi ja Donbassi üle võtab kauem aega, kuid lääs peaks näitama, et see on suund ja soovitud tulemus.

Käes on 68. sõjapäev. Ukraina suutis vene vägesid võita riigi põhjaosas, kuid lõunas on rinne muutunud ägedamaks. Millised märksõnad on teie jaoks olulised?  

Praegu on käes otsustav aeg. Venemaa on kohandanud eesmärke, mille arvab olevat saavutatav.

On selge, et algsete eesmärkidega kukkusid nad läbi. Ma ei usu, et nad oleksid edukad ka vähendatud eesmärkidega. Ajalugu on näidanud, et sõda on tahte ja logistika test. On selge, et ukrainlastel on suurem tahe ja nende toetajad koos USA ja teistega kasvatavad jõudu.

Logistika poolest on ukrainlased muutunud iga päevaga paremaks. Venelaste poolel on logistika muutunud üha halvemaks, sest nad pole suutnud asendada asju ühelt poolt sanktsioonide, teisalt süsteemi tõttu.

Seetõttu olen üldises plaanis optimistlik.

See, mis juhtub järgmise paari-kolme nädala jooksul, võib määrata, kas sõda jõuab lõpule kiiremini või kestab aastaid edasi. Kui suudame kiirendada kogu lubatud abi ja sellega seonduva, eriti laskemoona kohaleviimist, siis on ukrainlastel šanss murda ründavate Vene vägede selgroog. Kui abi tarnimine kestab liiga kaua, siis kestab sõda palju kauem. 

Abi tuleb liigagi aeglaselt, sest näeme, et ukrainlased tahavad ja oskavad võidelda, kuid neil pole piisavalt laskemoona. Kas teie arvates on Euroopa kaotanud oma võimaluse olla peamine abiandja? 

Ma nii ei ütleks, et õige võimalus on kaotatud. Praegu on küsimus kohaletoimetamises ja laialijagamises. On suurenev kogus laskemoona ja varustust, mis tulevad Poola ja teiste sisenemispunktide kaudu, kuid nende üleandmine võitlejatele on raske osa igas logistilises olukorras, eriti veel siis, jaotusvõrk on kahjustatud või surve all.

Kättetoimetamine, olgu siis Javelinid, suurtükid, laskemoon või kiivrid, on raske. Tasuks kaaluda, kuidas saame aidata tugevdada jaotusvõrku. Seda ilmselt vaadatakse.

Ka tanke andvate riikide arv kasvab, isegi Saksamaa otsustas Gepardid [õhutõrjesüsteemid] anda.

Elan Frankfurtis ja on tunda, et Berliinis kasvab vastutustunne teha rohkem. See on tähtis. 

Kas Saksamaal ei tundu olevat nii, et inimesed on rohkem valmis Ukrainat toetama kui valitsus? 

See on huvitav viis seda raamistada. Mul on palju sakslastest sõpru, kes esindavad kõiki poliitilisi osasid. Enamus neist toetavad Ukraina abistamist, kuid tean, et Berliinis, koalitsioonivalitsuses on päris suur debatt, kuidas oleks parim teha.

Kõige muljetavaldavam oli eelmisel nädalal Bundestagis tehtud avaldus, millega toetati soomusmasinate saatmist. Kõikides demokraatlikes ühiskondades, kus enamus kongressist, parlamendist või assambleest hääletab ülekaalukalt millegi poolt, siis see esindab ikkagi ka rahva arvamust. 

Kas liidukantsler Olaf Scholz oli liiga aeglane abi otsustamisel? 

Jah, ta oli kindlasti liiga aeglane, aga ta ei otsustanud üksi. Ta peab oma koalitsiooni kokku tooma ning arvestama ka oma parteid.

Sotsiaaldemokraatide seas on vasak-, kesk- ja paremtiib.  Saksamaa on olnud liiga aeglane, kuid õnneks mitte liiga hilja. 

Ramsteini õhuväebaasis Saksamaal toimus USA eestvedamisel 40 riigi kohtumine, kus osalejad andsid konkreetseid lubadusi, kuidas Ukrainat aidata. Ungari ei olnud kohal. Kui halb märk see on, kui räägime lääne ühtsusest? 

See on kahetsusväärne. Ungari on NATO ja Euroopa Liidu liige. Nad on saanud mõlema liikmelisusest märkimisväärset kasu. See pole vastutustundlik käitumine, kui ei toetata rohkem. Näiteks laskemoona tarnimise blokeerimine Ukrainale oli halb valik.

Oleksin oodanud liitlaselt rohkem, isegi kui tal on omalaadne poliitiline seis nagu Ungaril on, aga töötame sellest mööda. Meil pole valikut ja seega tuleb lahendus leida. Seni, kuni nad ei blokeeri tähtsaid otsuseid, siis võime leida teisi viise laskemoona ja võimekuste kohale viimiseks. 

USA on taas võtnud juhtrolli Euroopas. Kas tahte koalitsiooni juhtimine oleks tulnud juba varem käivitada? 

USA president Joe Biden on teinud mitu kuud suurepärast tööd. See tundub kaua aega tagasi, aga eelmise aasta suvel toimus president Bideni ja president Putini kohtumine Šveitsis, seejärel läbi suve ja sügise toimusid diplomaatilised pingutused, mis kestsid talve välja. Välisminister Blinken ja teised diplomaadid sõitsid ringi. Minu jaoks oli see kõige suurem diplomaatiline pingutus alates 1995. aastast Daytoni rahuleppest. Väga jõuline ja efektiivne.

Arvan, et USA administratsioon oli aeglane nõustuma ideega, et Ukraina võidab, ja tagama kõike, mida oli vaja. Ainult kaheksa nädalat tagasi pidi USA otsustama, kas anda Ukrainale Stingereid. Oleme sellest hetkest pika tee läbinud.

Idee võidust on tähtis USA jaoks välja öelda, sest tegemist ei ole ju ainult Ukrainas, vaid demokraatias ja riikides, kes tahavad ise suveräänselt oma otsuseid langetada. Demokraatia versus autokraatia.

Venemaa naabruses on teisi riike, mis on surve all. Hiinlased vaatavad pealt, kuidas see kõik kulgeb. USA tegi õigesti, kui haaras juhtrolli. Niikaua, kui on NATO-s ühtsus ja jätkame konsulteerimist liitlaste ja partneritega, on tegu õige valikuga. 

Tuumaohust rääkides. Venemaa välisminister Sergei Lavrov hoiatas kolmanda maailmasõja või tuumasõja ohu eest, kuid eelmise nädala lõpus kutsus tema asetäitja hoidma riski miinimumtasemel. Gideon Rose kirjutas Foreign Policy ajakirjas, et see sõda ei muutu tuumasõjaks, sest tuumariigid teavad tagajärgi ja seetõttu võib see tavapärane sõda kesta aastaid, nii nagu Korea, Vietnami või Afganistani sõda. Kas tuumaoht on alles või on siin pigem tegemist jutuga, et tekitada hirmu? 

Suhtun sellistesse asjadesse tõsiselt. Venelased harjutasid õppustel tuumarelva kasutamist, kuid see on osa sõnumi edastamisest. Näidata teistele, et nad suhtuvad tõsiselt sellesse ning teavad, kuidas seda teha ja oskavad. See on osa ähvardavast lähenemisest.

See on väga vastutustundetu ÜRO julgeolekunõukogu liikme poolt, ähvardada tuumarelvaga, kui riigi ellujäämine ei ole kuidagi ohus. Mitte keegi, ei Ukraina ega USA, ei räägi või kaalu midagi, mis näeks välja sissetungina Venemaale. Küsimus on demokraatia kaitsmises Venemaa naabruses.

Fakt, et nad oleksid nii hoolimatud ja ähvardaksid kasutada tuumarelva, pole üllatus, kuid on kohatu. Ma ei usu, et nad kasutavad tuumarelva. Ma võin eksida, kuid ma ei usu seda, sest see ei anna edu lahinguväljal.

Tuumarelv ei teeks Mariupolile või mõnele teisele Ukraina linnale eriliselt rohkem kahju, kui juba on tehtud. Aga kui nad kasutaksid tuumarelva, siis see muudaks kogu konflikti narratiivi. Siis oleks USA-l ja teistel väga raske mitte sekkuda.

Ma ei usu, et Venemaa tahab NATO otsest osalust. Nende jaoks on sobivam NATO-t ähvardada ja hoida allianssi eemal. Kui nad selle lävendi ületavad, siis on hoopis teine lugu.

USA ja Lääne vastus ei peaks siis olema tuumarelvaga, sest on palju teisi asju, mida teha Venemaale tagasi. See ei tähendaks automaatselt tuumasõja võrrandit, kuna Venemaa võib teha kohutava valearvestuse tuumarelva kasutamiseks.

On palju teisi asju, mida me saaksime teha, mis oleksid palju kahju tekitavamad Venemaa sõjalisele võimekusele või finantsinstitutsioonidele või muudele aspektidele. Kreml teab seda. Inimesed Putini ümber teavad seda. Nad peavad mõtlema elule pärast Putinit. 

Seega, kuniks Ukraina ei tungi Venemaa territooriumile, ei tohiks sel tasemel midagi hullu juhtuda? 

Ukrainal ei ole ju mingit soovi seda teha. 

Kas Lääs on otsustanud, milline on sõja tulemus? Kas Ukraina võit või patiseis või on mingi muu võidu definitsioon? 

USA administratsioon on täpsustanud, et võit tähendab Ukraina suveräänse territooriumi tagasivõtmist.

Lisaks Venemaa võimekuse nõrgendamine ähvardada oma naabreid, Eestit, Lätit, Leedut, Poolat, Rumeeniat, Ukrainat, Moldovat, Gruusiat. See on tulemus, mida on täpsustatud.

Ajajoon selleks ei ole selge, kuid on mõistlik eeldada, et Venemaa surutakse tagasi 24. veebruari eelsele joonele käesoleva aasta lõpuks. See on minu arvates vägagi võimalik.

Täielik Ukraina kontrolli taastamine Krimmi ja Donbassi üle võib kauem aega võtta, kuid me peaksime avalikult näitama, et see on suund ja soovitud tulemus. Peaksime täpsustama, et sajad tuhanded ukrainlased, kes on röövitud ja küüditatud või on venelaste kontrolli all, tuleks kohe vabastada.

Lisaks sellele peame loomulikult välja mõtlema, milline saab meie suhe Venemaaga olema. See on suur riik lõputute loodusressurssidega. Ta saaks ja peakski olema tähtsa rolliga edasiminekul, kuid väike elanikkond ei ole terve ning paljud noored talendid on lahkunud. Riigi majandus keskendub relvade ja gaasi eksportimisele ning need ei lähe õiges suunas. Nende otsus katkestada Poola ja Rumeenia gaasitarned, sest nad ei maksnud rublades, annab tagasilöögi. See kiirendab riikide eemaldumist Venemaast kui allikast.

Inimjõu puudus sõjaväes paljastab märkimisväärsed haavatavused ning lõppude lõpuks on ka korruptsioon valitsuses, mis on paljastanud sõjaväe kohutavad tingimused. Üha rohkem inimesi muutub navalnõideks, kes mõistavad, kui palju raha on kulunud ja läinud oligarhide ja juhtkonna taskutesse samal ajal, kui oleks võinud hoolt kanda Venemaa ja noorte sõdurite eest.

Euroopa peab olema valmis dramaatilisteks muutusteks Venemaa sees viie aasta jooksul. Me ei olnud valmis Nõukogude liidu äkiliseks kokkuvarisemiseks. Peame mõtlema strateegiliselt, mis saab siis, kui praegune Vene valitsus kokku variseb. 

Kokkuvarisemine tundub olevat veel kaugel ning vahepeal võib juhtuda nii, et Venemaa jätkab nagu Põhja-Korea? 

See pole jätkusuutlik, sest Põhja-Korea rahvas ei ole kokku puutunud läänega ega võimalustega, mis on väljaspool riiki nii nagu miljonid venelased. Venemaa rahval ja eliidil on palju suurem kokkupuude Euroopa ja teiste maailma osadega.

Mul pole kristallkuuli, kuid näen nii palju Venemaa nõrkusi ja haavatavusi, mis paneb mõtlema, kas selline tee oleks jätkusuutlik. 

Seega see tähendaks, et Venemaa peab saama raske kaotuse. Inimene peab mõistma, et sõda kaotati. Suur impeerium on kaotanud.

Nii nagu on tähtis Ukrainale relvade kohaletoimetamine, on ka tõe kohaleviimine venelastele. Venemaa ei ole rünnaku all. Seda on Putin proovinud luua, et tegemist on püha sõjaga ja et Venemaa on NATO ja lääne poolt ümberpiiratud, kuid tegelikult see pole ju tõde.

Ükski USA või NATO sõdur pole rikkunud Venemaa õhuruumi või territooriumit isegi siis, kui Venemaa oli kõige nõrgem. Pärast Nõukogude liidu lagunemist, kui Venemaa oli põlvili, ei sisenenud mitte ükski Humvee, helikopter või lennuk Venemaale. Meil pole mingit huvi selleks. Tegime vastupidist ja desarmeerusime.

Täna on sama seis ehk et on null huvi tungida Venemaale. Tahame vaid kaitsta oma sõpru ja liitlasi Venemaa naabruses ekspansiivse Venemaa vastu. 

Kas Moldova ja Transnistria võidakse sõtta tõmmata? 

See on viimase nädala jooksul on paljude diskussioonide teemaks. Ma ei usu seda. See on Venemaa katse juhtida tähelepanu kõrvale, et Ukraina laiendaks oma ressursse ning suunata meie tähelepanu sinna. Transnistrias on 1500 vene sõdurit rahutagajatena ning suure laskemoona valvajatena. Seal on väidetavalt 20 000 tonni laskemoona külma sõja päevilt. See tundub olevat halvasti kaitstud ja see on väga ebastabiilne. Laskemoona ei pruugi saada kasutada, sest see on nii vana ja ebastabiilne. See laskemoon on pigem oht igaühele, kes on selle lähedal.

Selleks, et Venemaa saaks seal avada uue rinde, on vaja kõigepealt ligipääsu. Nad ei saa sinna muudmoodi, kui lennates. See aga tähendab, et tuleb lennata üle Ukraina, mis pole väga ohutu.

Vene mereväel on praegu arvatavasti null huvi ligineda Ukraina rannikule. Ilma mereväe toetuseta ei paista ligipääs mõeldav. Nad võivad proovida, kuid see pole sisuliselt mõeldav ning ma ei mõista, mida nad loodaksid sellega saavutada. 

Toimetaja: Anvar Samost

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: