Franciscus ütles ajalehele, et umbes kolm nädalat pärast konflikti algust palus ta Vatikani tippdiplomaadil saata Putinile sõnum, et ta on valmis Moskvasse minema.

Kindlasti on vaja, et Kremli liider selleks loa annaks, rõhutas paavst.

"Ma kardan, et Putin ei saa ega tahagi seda kohtumist praegu korraldada. Aga kuidas te ei saa nii palju jõhkrust peatada? 25 aastat tagasi elasime Rwandas üle sama asja," tõmbas paavst paralleeli Ukrainas toimunud tapmiste ja Aafrikas 1994.aastal toime pandud genotsiidi vahel.

Enne intervjuud ei olnud 85-aastane paavst Franciscus Venemaad ega Putinit avalikult maininud alates konflikti algusest 24. veebruaril. Kuid ta on kasutanud termineid nagu põhjendamatu agressioon ja invasioon ning kurvastanud tsiviilisikute vastu toimepandud julmuste üle.

Paavst ütles, et võib-olla reageeris Putin "NATO haukumisele Venemaa väravas. Ma ei tea, kas see tekitas viha, aga võib-olla soodustas seda".

Küsimusele reisi kohta Ukraina pealinna Kiievisse, millest oli aprillis juttu, vastas paavst, et ta ei lähe praegu sinna.

"Kõigepealt pean ma Moskvasse minema."

Sõda Ukrainas on pingestanud suhteid Vatikani ja Vene õigeusu kiriku vahel ning põhjustanud eriarvamusi õigeusklike seas kogu maailmas.

Reuters teatas, et Vatikan kaalub 12.-13. juunil toimuva paavsti Liibanoni reisi pikendamist päeva võrra, et ta saaks 14. juunil Jeruusalemmas Kirilliga kohtuda. Franciscus on selle kohtumise tühistanud.

Intervjuus ütles Franciscus, et kui tal oli 16. märtsil 40-minutiline videokonverents Kirilliga, luges patriarh poole sellest paberilt maha "koos kõigi sõja õigustustega."

"Meie (paavst ja Kirill) oleme ühe ja sama Jumala rahva pastorid. Seetõttu peame otsima rahuteid, lõpetama relvade tule. Patriarhist ei saa saada Putini altaripoiss," tsiteeriti Franciscust.