Euroopa on seni ostnud umbes veerandi oma naftast ja naftatoodetest Venemaalt. Nafta ja kütused on maailmaturu kaup, mis liigub tankeritel ja on hõlpsamini asendatavad kui gaas.

Uuest aastast kehtima hakkav Venemaa naftaembargo vedelkütuste puudust Euroopasse kaasa ei too. Ja esialgu ei olnud ka suurt hinnahüpet.

"Kui palju hinnatõusu nüüd veel juurde tuleb, keeruline öelda. Sõltub, kui palju on turg sisse arvestanud. Aga see üleminekuperiood peaks tagama, et hinnašokke ei tule. Ja kuni meil efektiivne turg on, ja naftaturg seda on, seni kaua me saame oma bensiini ja diisli kätte. Ning saame seda ka parima hinnaga, mida turg suudab pakkuda meile," lausus majandusministeeriumi energeetikaosakonna juht Jaanus Uiga.

"Kolmapäeva hommik ja tegelikult ka eilne päev näitasid naftaturul tehtavate tehingute puhul seda, et turg küll reageeris, nafta hind juba läks veidi kõrgemaks, kolm-neli protsenti, aga samas see reaktsioon, vähemalt seni, on olnud suhteliselt vaoshoitud, eriti kui me mõtleme sellele, kui palju nafta hind hüppas siis, kui sõda pihta hakkas," rääkis Eesti Panga majanduspoliitika juht Rasmus Kattai.

Samas on selge, et vähemalt Euroopas seniste energiakandjate tarneahelate katkestamine tarbijatele tanklates mootorikütuste odavnemist kaasa ei too.

"Langust tõenäoliselt lähiajal ette näha ei ole. Meil hinnatipp oli mõni kuu tagasi kahe euro kandis. Saame näha, kas me näeme neid hindu veel või on nüüd toimunud stabiliseerumine. Hetkel turud alles otsivad suunda," ütles Uiga.

"Praeguseks mootorikütuste hind on juba väga kõrgele tõusnud. Inimesed kogevad seda oma sõidukeid tankides ja paraku tuleb arvestada sellega, et mõnda aega püsivad kütuse hinnad veel kõrgel. Tõesti on olemas võimalus, et me näeme tanklates taaskord hinnatõusu, aga kiiret allapoole tulekut ükski asjaolu hetkel ja maailmas eksisteerivas geopoliitilises kontekstis ei soosi," lausus Kattai.

Kütuste hindu saab allapoole tuua rahvusvaheline naftakartell OPEC, mille liikmesriikide ministrid kohtuvad neljapäeval.