Madison naftaembargo toppamisest: Ungari käitub häbiväärselt, aga ta pole ainus

Foto: ERR

Ungari käitub häbiväärselt, kui takistab Euroopa Liitu kehtestamast Venemaa vastu naftaembargo, ütles Euroopa Parlamendi Eesti saadik Jaak Madison (EKRE). Samas ei ole Madisoni sõnul hea ka Saksamaa käitumine, kes viivitab gaasisõltuvuse vähendamisega.

Euroopa Komisjoni on teinud ettepaneku keelata Venemaa nafta import. Ungari peaminister Viktor Orban on olnud seni selle suhtes kõige kriitilisem liikmesriik, sest sõltub täielikult Vene gaasist ja naftast.

Jaak Madison ütles "Esimeses stuudios", et tal võivad olla Ungariga mitmel teemal samad seisukohad, kuid mitte naftaembargo küsimuses.

"Ma arvan, et kui sa oled 27 riigist üks riik, kelle taha jääb vähemalt naftaembargo, siis ilmselgelt see ei ole kuidagi tänuväärne," sõnas ta.

"Aga samamoodi nagu tuleb Ungarile survet avaldada, tuleb avaldada survet ka Saksamaale, mis puudutab gaasiembargot. Nii et ma arvan, et neid riike on meil mitmeid Kesk- ja Lääne-Euroopas, ka Lõuna-Euroopas, kellega on probleeme, mis puudutab Venemaa tegelikult põlvili surumist. Nii et Ungari käitub häbiväärselt, aga paraku ta ei ole ainus," rääkis Madison.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Sven Mikser märkis, et Euroopa Liidu peaministritel ja presidentidel on Ungari survestamiseks kindlasti erinevaid diplomaatilisi ja poliitilisi vahendeid ning tema usub, et naftamebargo kokkulepe saavutatakse.

Saatejuht Johannes Tralla tõi välja, et Ungari on nõudnud sanktsioonide heakskiitmise eest 15 kuni 18 miljardit eurot. Mikseri sõnul on see nõudmine ebamoraalne ja ebarealistlik.

"Samal ajal, eks mingisugune kompromiss tuleb leida. Ma arvan, et see kompromiss leitakse. Kahetsusväärne on, et selle kompromissini liikumine võtab nii kaua aega," sõnas Mikser.

"Tegelikult pole see ju päris unikaalne. Me näeme seda sama ju NATO laudade taga, kus Türgi president on pannud lauale nõudmised, mis ka sisaldavad endas tegelikult teatud väljapressimist, mille taha kindlasti see laienemine ei jää, aga mis on kahetsusväärsed ja ebamoraalsed. Eks see näitab seda, et Ukraina päästmine Venemaa agressiooni käest ei ole mitte kõigile Euroopa pealinnadele, mitte kõigile Europoa Liidu poliitikutele see kõige kõrgem prioriteet praegusel ajal," lisas ta.

Reformierakonna saadiku Andrus Ansipi hinnangul polekski vaja Ungarile väga palju keskenduda, sest riigid on juba asunud iseseisvalt oma sõltuvust Venemaa energiast vähendama.

"Kkui ei saabu konsensuslikku kokkulepet naftaembargo suhtes, siis see ei tähenda, et sõltuvus Euroopa Liidus Venemaa naftast jääbki alles. Võtame Saksamaa: Venemaa impordi osatähtsus Saksamaal oli 35 protsenti, see on kukkunud kolinal 12 protsendile. Võtame gaasi: Soomes kolme esimese kuuga gaasiimport Venemaalt on kukkunud 60 protsenti. Nii me näeme järjest, et riikides igal pool on järjest sõltuvus Venemaast vähenenud ilma igasuguse embargo kehtestamiseta," selgitas Ansip.

"Ega Ungari päris tühja koha pealt ka ei tülitse. Riigid on erinevas olukorras. Eestil ei ole mingit erilist sõltuvust, võime osta naftat siit ja sealt, aga ometi me teame, et Alexelal Sillamäel on tünnid kõik täis, Paldiskis tünnid kõik täis, tankerid käivad Ust-Lugast, Primorskist nagu Kopli tramm. Ja samal ajal seesama Ungari on ühe naftatoru otsas, neil on ehitatud rafineerimistehas, mis tahab tarbida ühte kindlat naftatüüpi. Ja kui seda asendada mõne teise naftatüübiga, siis see tähendab, et efektiivsus langeb, see tähendab seda, et see rafineerimise tehas ei pruugi üleüldse enam kasumlikkki olla. Nii et mingisugused põhjused neil on olemas," lisas Ansip.

Isamaa liige Riho Terras ütles, et Ungari on kogu sõja jooksul käitunud reeturlikult ning riiki tuleks selle eest karistada kõigi sanktsioonidega, mis Euroopa Liidu siseselt võimalik.

Debatt Vene nafta ja gaasi üle on Terrase sõnul pannud aga kõiki EL-i riike mõistma, et sõltuvust Vene energiast peab vähendama.

"Euroopa riigid on aastakümneid nautinud seda odavat gaasi ja naftat. See on nagu narkootikum, mille tarbimisest lihtalt nii kiiresti lahti ei saa. Täna just oli mul pikk vestlus austerlastega, kes sinisilmselt räägivad ühelt poolt, et see sõda on kole, aga et 80 protsenti gaasisõltuvust on nende ainuke võimalus ja muud võimalust pole. See on naeruväärne, sest Venemaa võib selle gaasi lihtsalt kinni keerata ja siis nad peavad ikkagi otsima uusi lahendusi. Aga ma usun, et pikas perspektiivis on ikkagi kogu see debatt viinud selleni, et kõikides riikides on aru saadud, et Vene gaas ja nafta on n-ö mürgised, mistõttu tuleb leida teisi lahendeid. Ja seda otsitakse paaniliselt praegu igal pool," rääkis ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Marina Kaljurand ütles, et tema hinnangul ei ole Euroopa Liidu riigid suutnud siiani Vene naftale embargot kehtestada, kuna sõjaga ollakse juba ära harjutud.

"Seda on väga inetu öelda, aga see tegelikkus on selline. Seda on tunda. Kõik need esimesed sanktsioonidepaketid, mis tegelikult võeti vastu üksmeelselt, ühehäälselt, kiiresti - jah, nad ei olnud nii mõjusad kui järgmised, aga nad võeti vastu üksmeelselt. Täna ma seda üksmeelt ei näe. Täna ma kuulen järjest rohkem hääli selle kohta, "aga kuidas hakkavad kannatama meie inimesed, mida mõtlevad meie inimesed, mida see teeb meie inimestele"," rääkis Kaljurand.

Mures on tema sõnul ennekõike suured EL-i riigid.

"Selle murega tuleb tegeleda. Tegelikult ka täna ju tuli Euroopa Komisjon välja terve paketiga, kus oli üle kümne järjekordse seadusandliku akti, kus nähakse ette vahendid, kuidas teha tasa või kuidas natukenegi kompenseerida seda kahju, mida hakkavad kandma meie inimesed, mida hakkavad kandma meie ettevõtted. Aga sellega oleks pidanud tegelema ka varem. Sanktsioonide kehtestamisega samaaegselt oleks pidanud hakkama mõtlema ka selle peale, mida see tähendab meie inimestele, et ära võtta see hoob," lisas Kaljurand.

Reformierakonna liige Urmas Paet ütles, et kõik senised sõja vältel heaks kiidetud sanktsioonid on tema hinnangul olnud auklikud.

"Kui võtta idealistlikust seisukohast ehk sellest, et sanktsioonide mõju peaks olema võimalikult maksimaalne selleks, et Venemaad nõrgestada ja et tal ei oleks ressurssi Ukrainas pikalt sõda jätkata, siis paraku ka nende ligi kolme kuu jooksul tehtud otsuste sees on väga suured augud," rääkis ta.

"Me kõik mäletame, et kohe veebruari lõpus - märtsi alguses kõik olid vaimustunud, kuidas kohe-kohe Euroopa Liit ja läänemaailm lõikavad Vene panganduse ära rahvusvahelisest pangandusest. Tegelikult reaalsus on ju see, et siiamaani on mitmeid olulisi Vene panku, mis jätkuvalt osalevad selles rahvusvahelises rahanduses, näiteks Gazprombank, mis kaugeltki ei teeninda n-ö gaasiäri, vaid see Gazprombank teenindab näiteks Vene sõjatööstust, ostab Vene armeele relvi jne," selgitas Paet.

Tema hinnangul peaksid olema sanktsioonid selgesõnalised, vastasel juhul seavad paljud ettevõtted oma ärieesmärgid esikohale ning teevad Venemaaga endiselt tehinguid rublades.

"Kui me vaatame rublatehinguid energiakandjate eest maksmisel, siis see kõik räägib seda keelt, et tõepoolest, kui ei ole väga selgelt sõnastatud sanktsioone või piiranguid, õiguslikult selgelt sõnastatud, siis ikkagi kehtib paljudes kohtades see, et oma nahk on kõige lähem, mis tähendab seda, et väga paljud ettevõtted täna üle kogu Euroopa üritavad jätkata maksimaalselt oma äri edasi, et mitte loobuda tulust, mitte kanda kahju," rääkis Paet.

"Esimesse stuudiosse" oli kutsutud ka Keskerakonna esindaja europarlamendis Yana Toom, kuid tal ei olnud võimalik saates osaleda.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Esimene stuudio", saatejuht Johannes Tralla

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: