Venemaa üritab Soomet NATO-st eemale hirmutada
Venemaa üritab Soomet ja Rootsit NATO-st eemale hirmutada ning Soome mainet õõnestada, kasutades selleks mustamist ja propagandat.
Soome president Sauli Niinistö kohtub reedel parlamendi väliskomisjoniga ,et arutada Soome julgeoleku tugevdamist. Niinistö on lubanud oma seisukoha NATO suhtes teatavaks teha hiljemalt 12. mail.
Sel nädalal levisid sotsiaalmeedias videosalvestised sõjatehnikat vedavast rongist Tamperes. Välgukiirusel tekkisid kuuldused, et Soome koondab vägesid idapiirile. Need kuuldused said alguse Vene propagandakanalitest. Tegelikult vedas rong hoopis sõjatehnikat rahvusvahelisele õppusele Arrow, mis sel nädalal Soomes algas.
Soome kaitseväe kinnitusel on tegemist tavapärase õppusega, aga osalevad moodsad Briti tankid ja NATO-pürgimuste tõttu on ka tavapärasest suurem ka teiste riikide ajakirjanike huvi Soome õppuse vastu.
Venemaa püüab Soomet kõigiti mustata, nii Vene inimeste silmis kui püüdes NATO liikmetes Soome suhtes kõhklusi tekitada. Vene meedias räägitakse Soomest kui natsistlikust ja Vene-vaenulikust riigist, kus valitseb Hitleri-kultus ja igatsetakse taga Hitleri-meelset Mannerheimi.
Ajalugu käsitlevates Vene kirjutistes jäetakse mulje, et Soome peaks Venemaale ja Nõukogude Liidule tänulik olema, et ta üldse olemas on.
Venemaa kasutab ka küberrünnakuid. Näiteks Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kõne ajal Soome parlamendis tekitati häireid netiühenduses ning peatati välis- ja kaitseministeeriumi veebi toimimine.
Endine välisminister Timo Soini ütles Timo Haapala netisaates, et ei välista Venemaa vastusamme. "Kõige halvem variant olems mingisugune rakett. Ma ei tahaks seda küll uskuda, aga see oleks kõige hullem, kui selline märguanne tuleks," rääkis Soini. "Väga tõenäoliseks pean küber- ja muid selliseid häirimisoperatsioone, millega võetakse sihikule näiteks elektri-, enegriasüsteemid, ministeeriumid - selline kogemus meil ju juba oli."
Hübriidohtude oivakeskuse teaduri Hanna Smithi sõnul ei suuda Venemaa enam Soome NATO-teemalist arutelu eriti mõjutada, aga saab tekitada ebakindlust ja usaldamatust.
Näiteks aprilli lõpus teatas Vene leht Izvestija, et duuma kaalub Saimaa kanali rendilepingu lõpetamist enne tähtaega. Leping peaks kestma aastani 2062.
Saimaa kanali volinik Minna Kivimäki ütles Soome ringhäälingule Yle, et kaubavedu kanalil praegu eriti nagunii ei toimu ja ka tavapäraselt on kanalit pidi kulgenud vaid väga väike osa Soome väliskaubandusest. Ida-Soome ettevõtlusele oleks lepingu lõpetamine siiski märkimisväärne löök.
Kolmapäeval rikkus Vene sõjaväekopter Soome õhupiiri. Tegemist oli Mi-17 tüüpi transpordikopteriga, millele asjatundjate sõnul on lisatud sõjalist erivarustust. Kopter tungis rohkem kui nelja kilomeetri ulatuses Soome õhuruumi, nii et ilmselt ei olnud tegemist juhusliku eksitusega.
Aprillis toimus õhupiiri rikkumine Porvoo lähedal, enne seda ületas vene lennuk ebaseaduslikult Soome õhupiiri 2020. aastal.
Eeloleval pühapäeval on Soomes kavas meeleavaldus Venemaa toetuseks. Soome venelaste rühmitus Rufi kavatseb korraldada autokolonni liikumise Hyvinkäält Helsingisse.
Vene mõjutustegevust uurinud ajakirjanik Jessikka Aro kirjutas oma blogis, et soomevenelaste Whatsappi rühmas on üles köetud ukrainlaste vastaseid meeleolusid ja soovitatud meeleavaldusele minna relvastatult.
Politsei hinnangul võib kolonnis osaleda kõige rohkem paarkümmend autot, kui sinna üldse kedagi tuleb. Politsei sõnul ollakse valmis ka vastumeeleavalduseks.
Hübriidohtude oivakeskuse teaduri Hanna Smithi sõnul ei lõpeta ka NATO-ga ühinemine Venemaa mõjutustegevust, vaid see siirdub tõenäoliselt järgmisesse etappi.
"Tahetakse nädata, et NATO liikmeks pürgimine oli viga: asjad olid paremini siis kui te NATO-sse ei kuulunud ja Venemaa oli teie sõber. Nüüd näete, mida tähendab olla Venemaa vaenlane," kirjeldas Smith ajalehele Iltasanomat antud intervjuus.
Soome ja Rootsi peaksid oma otsuse NATO kohta teatavaks tegema teadaolevalt 17. mail.