Niinistö ja Marin: Soome peab NATO-sse astuma
Soome president Sauli Niinistö ja peaminister Sanna Marin teatasid neljapäeval tehtud ühisavalduses, et soovivad Soome astumist NATO-sse.
"Soome peab viivitamatult esitama taotluse alliansiga liitumiseks," öeldakse kahe liidri avalduses.
"Me loodame, et selleks vajalikud sammud astutakse riigis viivitamatult juba lähipäevil," lisasid Niinistö ja Marin.
Soome presidendi ja peaministri avalduse kohaselt tugevdaks NATO liikmestaatus Soome julgeolekut. Samas tugevdaks Soome liitumine NATO-ga ka allianssi, märkisid nad.
Soome president ja peaminister esitavad ametliku avalduse NATO-ga liitumiseks hiljem ning konsulteerides parlamendiga.
Pärast Teist maailmasõda neutraalseks riigiks jäänud Soome on tihendanud oma suhteid NATO-ga alates 2014. aastast, kui Venemaa Ukrainalt Krimmi poolsaare annekteeris.
Siiski hoidus Soome kuni Venemaa uue agressioonini Ukrainas tänavu 24. veebruaril alliansiga liitumisest ning püüdis hoida Venemaaga sõbralikke suhteid.
Venemaa sissetung Ukrainasse muutis aga soomlaste senist skeptilist suhtumist NATO-sse ning tänaseks pooldab juba kolmveerand soomlastest alliansiga liitumist.
Soome liitumisotsus peaks mõjutama ka Rootsit samasugust otsust tegema.
Soome välisminister Pekka Haavisto ütles Euroopa Parlamendi liikmetele esinedes, et Soome NATO liikmesus tugevdab kogu Läänemere piirkonna julgeolekut ja stabiilsust.
"Soome tugevdaks Läänemere regiooni ja Põhja-Euroopa julgeolekut ning stabiilsust. Soome on regionaalse julgeoleku tagaja ja see tugevdaks NATO-t kui tulevast liitlast veelgi. NATO vaatenurgast on Soome kindel demokraatia, mis vastab NATO liikmesuse kriteeriumidele ning millel on tugev ja usaldusväärne riigikaitse, mis toimib NATO-ga koos," ütles Haavisto.
Soomel on Venemaaga 1300-kilomeetrine ühispiir.
Vastuseks Venemaa ähvardustele, kui Soome ja Rootsi alliansiga peaks liituma, on USA, Ühendkuningriik ja Saksamaa lubanud neile kaitsevaldkonnas tuge seniks, kuni kõik NATO liikmesriigid ratifitseerivad nende liikmeks astumise ja jõustub alliansi kaitseklausel.
Taani ja Eesti tervitasid Soome otsust
Soome liidrite otsust tervitasid esimese seas Taani ja Eesti peaminister.
"See on suurepärane uudis. Meid on Soomega alati sidunud soe sõprus ja lähedased suhted. Nüüd on meie ühine naaber Venemaa muutunud keerulisest naabrist paariariigiks ja meil peab olema valmisolek uues reaalsuses tagada meie piirkonna julgeolek. Kui meist Soomega saavad liitlased NATO-s, tähendab see, et ka meie kaitsealane koostöö saab sisse uue hoo ning meie ühine julgeolek saab tugevam," kirjutas peaminister Kaja Kallas sotsiaalmeedias, lisades, et see on ajalooline päev.
Kallas lubas ka Eesti poolt võimalikult kiiret ratifitseerimisprotsessi ning abi Soome vastuvõtmise menetlemisel alliansis.
Soome juhtide otsust tervitanud Taani peaminister Mette Frederiksen lubas, et Taani teeb alliansis kõik võimaliku, et Soome vastuvõtmise protsess läheks kiiresti.
"Taani tervitab loomulikult soojalt Soome astumist NATO-sse. See tugevdab NATO-t ja meie ühist julgeolekut," kirjutas Frederiksen Twitteris. "Taani teeb kõik võimaliku kiireks vastuvõtuprotsessiks pärast [Soome] ametliku taotluse esitamist," lubas Taani valitsusjuht.
Rootsi: võtame Soome otsust arvesse
Rootsi arvestab Soome positsiooniga NATO suhtes, kui teeb oma otsuse alliansiga liitumise suhtes, ütles välisminister Ann Linde neljapäeval Soome presidendi ja peaministri ühisavaldust kommenteerides.
"Soome on Rootsi lähim julgeoleku- ja kaitsepartner. Me peame Soome hinnangut arvestama," ütles Linde Twitteri vahendusel.
Soome president Sauli Niinistö ja peaminister Sanna Marin teatasid neljapäeval tehtud ühisavalduses, et Soome peaks viivitamatult NATO-sse astuma.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Yle.fi, Reuters