"Oleme konflikti algusest saadik jätkanud Ukraina toetamist nii sõjalise kui humanitaarabiga ja toetanud ka ulatusliku eraalgatusliku abi saatmist Ukrainasse," rääkis Saar reedel kaitseministeeriumis peetud pressikonverentsil. "Kokku on Eestist läinud Ukrainasse 230 miljoni euro väärtuses sõjalist abi, mis teeb umbes 3000 euroalust ja 20 ühikut tehnikat," lisas ta.  

Lisaks juba varem teadaolevale varustusele ja süsteemidele, mida Eesti on Ukrainasse saatnud, on sellele lisandunud hulgaliselt relvasüsteeme ja laskemoona, sealhulgas kaudtule vahendeid - miinipildujaid, tankitõrje granaadiheitjaid ja juhitavaid tankitõrjesüsteeme ning väga palju sõdurivarustust ja muud toetavat varustust, loetles kaitseinvesteeringute keskuse direktor. "Samuti oleme Ukrainasse toimetanud 4x4 soomukeid," lisas ta.

Riik on aidanud Ukrainasse toimetada ka kümnete miljonite eurode väärtuses era-algatuslikult kogutud abi, rääkis Saar.

"Kogu mainitud abi on tänaseks Ukrainasse juba kohale jõudnud," rõhutas ta.

Kaitseinvesteeringute keskuse juht rääkis, et Eesti otsib täiendavaid võimalusi Ukrainasse abi saata ja riiki ka igal muul moel toetada. "Meil on valmisolek toetada nii meditsiiniteenuste kui ka väljaõppega'," märkis ta.

Aprilli alguses teatas kaitseinvesteeringute keskus, et selleks ajaks oli Ukrainasse jõudnud või jõudmas 80 eri nimetust sõjapidamisvahendeid – nende seas nii relvastust kui laskemoona, kaitsevahendeid ja kaasaegset kõrgtehnoloogiat väärtuses üle 220 miljoni euro.