"Kõige värskemad andmed räägivad sellest, et kui terve eelmise aasta jooksul moodustasid Tallinna ja Harjumaa kinnisvaralaenud Swedbanki kõigist laenutehingutest 63 protsenti, siis nüüd on aasta nelja kuuga Tallinna ja Harjumaa osakaal langenud 60 protsendile," rääkis Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma laupäeval "Vikerhommikus".

Tartumaale antud kinnisvaralaenude osakaal püsib 16 protsendi juures, ühe protsendipunkti võrra on kasvanud Pärnumaale ja Viljandisse antud laenude osakaal. "Teised piirkonnad on kasvanud veidi väiksemas määras, aga on ikkagi kasvanud – ehk siis üle terve Eesti," ütles Pärgma.

Tema hinnangul võib üks põhjus olla see, et Tallinnas on kinnisvara hinnad kõrgemad ja inimesed kaaluvad laenu võtmis kauem. Teiseks põhjuseks võib aga olla see, et kui inimesed on pidanud koroonakriisi ajal rohkem kodus olema, siis nad on oma elu üle järele mõelnud ning uut kodu või teist kodu ostes eelistanud see pealinnast väljapoole soetada. "See on üsna tavapärane," tõdes Pärgma.

Lisaks saab sellist muutus seostada ka laenuvõtjate vanuse kasvamisega, rääkis Swedbanki esindaja. Pisut on langenud alla 30-aastaste laenuvõtjate osakaal selle arvelt, et on kasvanud vanemate kui 40-aastaste laenuvõtjate osakaal. "Võib-olla ongi, et kui esimese kodu laen on juba ära makstud või laenujääk on väga väikseks jäänud, siis mõeldakse uue kodu ostmisele linnast välja," oletas ta.

Pärgma rääkis ka sellest, et kahekesi võetud laenude osakaal on 41 protsenti ning see on aastaga vähenenud ainult ühe protsendipunkti võrra. Samas maja ostmisel võetakse kahe peale 61 protsenti ja korteri ostmisel umbes 30 protsenti kinnisvaralaenudest.

Panga esindaja tõi praeguse aja suundumusena välja selle, et inimesed on valmis maksma kinnisvara eest rohkem kui on selle vara turuväärtus. "See on puhtalt emotsioonide teema. Ja summad ei ole üldse väikesed. Kui aasta alguses öeldi, et uute korterite ostmisel toimuvad oksjonid ostuhuviliste vahel, siis see ei ole ka nüüdseks vaibunud. Ikka on olukordi, kus ollakse valmis maksma rohkem. Sõltub muidugi ka vara hindadest. See on üllatav," rääkis ta.

Pärgma selgitas, et olukorras, kus hindamisakt näitab objekti madalamat väärtust kui inimene on nõus maksma, siis pank annab küll laenu, aga lähtub madalamast väärtusest, ükskõik kas see on hindamisaktis või on reaalne ostu-müügi hind. "Ehk inimese jaoks tähendab see seda, et ta peab panustama rohkem omafinantseeringusse. Kui inimestel on see raha olemas, neil on soov see vara osta ja kui tundub, et turul saavad kõik asjad otsa - mis tegelikult ei juhtu - siis sellest tulebki selline olukord," rääkis ta.

Kuigi praegune olukord kinnisvaraturul meenutab ka mõneti 2007.-2008. aasta buumi, siis erinev on see, et eelmisel aastal oli laenuga ostetava kinnisvara osakaal kõigist tehingutest 53 protsenti, 15 aastat tagasi aga 100 protsendi lähedal. "Ehk võib öelda, et laenuvõtmise ja kinnisvara ostu risk on jagunenud võrdsemalt," tõdes ta.