"Tähelepanu pöörame eelkõige avalikus ruumis olevatele monumentidele ja mälestusmärkidele, kus on ajalooliselt harjutud käima kogunema, seal me oleme kohal suuremate jõududega. Aga oleme ka perifeerias. Meie eesmärk on ennetada võimalike provokatsiooniliste ilmingute tekkimist mälestusmärkide juures ja seetõttu proovime tabada neid võimalikke ohtusid juba kaugemal, kui seal epitsentris," rääkis PPA ida prefekt Tarvo Kruup.

Langenuid tuleb mälestada sündsalt. "Need, kes tahavad tulla mälestusmärkide juurde ja mälestada sõjas hukkunuid, siis see on absoluutselt lubatud – lillede toomine, küünla süütamine, pea langetamine – see on võimalik," rääkis Kruup.

Kruup rõhutas, et mälestamise juures ei tohi kasutada sümboolikat. "Ei tohi ennast väljendada viisil, et pooldatakse sõda või ülistatakse Putinit."

Uuringute põhjal on Eestis tuliseid Putini režiimi pooldajaid umbes 30 000 inimest. Kuigi see arv on võrreldav Saaremaa või Kohtla-Järve elanike arvuga, siis ida prefekti hinnangul neist erilist ohtu ei ole.

"Vaadates nende teisitimõtlejate vanuselist jaotust, siis pigem on tegemist vanemate inimestega ja seetõttu ei pea me seda ohtu väga suureks. Aga veelkord – iga väiksemgi provokatsioon võib põhjustada suure konflikti ja seda me ei taha. Nii, et me peame olema ikka valmis. See tähendab, et me ei alahinda, absoluutselt ei alahinda seda väikest suurust," sõnas Kruup.