Euroopa päeval ehk esmaspäeval pidi olema see tähtaeg, mis hetkeks Euroopa Liidu Vene nafta embargo pidi jõustuma. Terve eelmise nädala pidasid liikmesriigid tihedaid läbirääkimisi, ent endale seatud eesmärgini ei jõutud. Otsustati, et märgilisusest on tähtsam see, et kuues sanktsioonide pakett saaks sisukas ja mõjus.

Naftaembargo kehtestamisel on peamiseks probleemiks Ungari, kes pole etteantud tähtaegadega nõus. Kui teised riigid peale Ungari ja Slovakkia peavad Vene naftast loobuma selle aastaga, siis neile anti aasta pikendust. Mõlemad riigid soovisid veel kahte aastat.

Kui Slovakkia nõustus kompromissiga pärast pikki läbirääkimisi, siis Viktor Orban mitte. Reedel võrdles ta Vene naftast pooleteise aasta jooksul loobumist tuumapommiga riigi majandusele.

Ka pühapäeval kinnitas Ungari valitsus üle, et nad pole praeguse kokkuleppega nõus. Seepärast jäi üürikeseks ka pühapäeva keskpäeval kogunenud Euroopa Liidu riikide suursaadikute kohtumine, kus otsustati sanktsioonidepaketi tekstiga edasi töötada.

Uuesti kogunevad nad ilmselt esmaspäeval või teisipäeval, ent siis, kui tekst tõesti kõigile sobib. Kuid ega Budapest pole ainukene, kes sõrgu vastu ajab. Probleeme on ka osal Vahemeremaadel, mille majandus toetub laevandusele.

Nimelt peaks praeguse sanktsioonidepaketiga keelu alla minema ka Vene nafta transport Euroopa Liidu alustel. See peaks päriselus märkimisväärselt raskendama selle vedamist mujale maailma. Kuid selline keeld lööks tugevasti ka Kreeka, Malta ja Küprose majandusi. Eriti raske on see just Küprosele, mis juba varasemate pangandussanktsioonidega paljust loobunud on.

Samas ütlevad läbirääkimisi pidavad inimesed, et üldjoontes on kõik sama meelt ning kokkulepe peaks siiski lähipäevadel tulema.