Prantsusmaa kaitseväe juhataja nagu kõik väejuhid, kelle sõdurid Eestis NATO lippu hoiavad, tuli sõduritele tere ütlema. Nagu kombeks, peeti aru ka kindral Martin Heremiga. Aafrikas Malis on üks missioon lõppemas, võimalik, et tulevikus jätkub koostöö Nigeris. Kõikide Eestis viibivate NATO liitlastega on Eesti sõdur käinud kusagil kuuma liiva sees.

"Meie ja Eesti vahel valitseb tõepoolest eriline strateegiline solidaarsus tänu sellele, et Eesti on, nii nagu meiegi, saatnud oma kaitseväelasi Aafrikasse Saheli, kus käib võitlus terrorismiga. Nii et meie panustamisel Eestis on kaks aspekti: ühelt poolt on see NATO kollektiivkaitse tagamiseks, teisalt väljendub selles aga ka strateegiline solidaarsus Prantsusmaa ja Eesti vahel," rääkis Burkhard.

Oleme harjunud mõtlema, et liitlased saadavad oma üksusi siia, sest meie oleme valmis olema kusagil koos nendega.  See, et Eestis on praegu just Briti ja Prantsuse üksused, on meie jaoks unistuste kooslus, ütles kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu.

"Meil on kõik kolm NATO tuumariiki siin esindatud. Suurbritannia jõud on kõige suuremad, siis Prantsusmaa ja loomulikult USA, lisaks kauaaegne koostööpartner Taani. See on selline unistuste kooslus," lausus Stoicescu.

Igalt NATO tippkohtumiselt on mitmed sõjanduseksperdid oodanud, et mõnesajamehelised roteeruvad NATO lahingugrupid vahetatakse välja alaliste baaside vastu nagu külma sõja ajal näiteks Saksamaal. Prantsuse kindral pooldab pigem tehnika eelpaigutust ja vägede kiiret juurdevedu vajadusel. Eelduseks on, et me õigel ajal aru saame, et Venemaa plaanib rünnata.

"Isegi vägesid paigutades ei saa olla kindel selles, kus täpselt see on vajalik. Samas võib sellel minu arvates olla vastupidine mõju, kui Vene propaganda saab siinseid vägesid esitleda okupatsioonivägedena," ütles Burkhard.

Ukraina sõda sunnib ümber hindama valmisolekut konventsionaalseks kokkupõrkeks. Prantsuse kaitseväe juhataja oli presidendi luurealane nõuandja pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt 2014. aastal. Võõrleegioni kooliga ja pikalt Djiboutis teeninud mees ütles, et praegune sõda seab kõige suuremaid nõudmisi võitlusmoraalile.

"Need järeldused, mida mina isiklikult olen teinud Prantsuse armee ettevalmistuse vaates, on moraalse jõu tähtsus, moraalne üleolek, mis lubab võidelda äärmise sihikindlusega. Moraalne jõud tähendab rahva toetust armeele ja armeed, kes kaitseb oma rahvast, see on asi, mida valmistatakse ette pikalt. Seda ei saa tegema hakata siis, kui sõda puhkeb," rääkis Burkhard.

Ja tänane sõda ei toimu kaugel kõrbes kellegi teise huvide eest halvasti relvastatud vastasega. Tänane sõda toimub meie keskel meie endi ellujäämise nimel.

"Hädavajalik on väljaõpe suure intensiivsusega sõjaks. Väljaõpet tuleb teha nõudlikult, ilma järeleandmisteta, seda ka siin teenistuses olles, ja õppida koos töötama. See võimaldab läbi viia tõhusaid operatsioone, kus igaüks teab oma kohta, mitte nii, nagu oleme näinud Vene armeed raskustesse sattumas," ütles Burkhard.

Oluline on kaitsta end tõhusalt kaudtule- ja raketilöökide vastu nii maalt, õhust kui merelt, mida Venemaa praegu kasutab täies mahus, kui muud vahendid ei tundu aitavat.

"Mida paremini on mitte ainult maismaal jõud organiseeritud, vaid mida paremini me kaitseme oma õhuruumi ja liitlaste õhuruumi ja merd, seda paremini me tagame oma julgeoleku;" ütles Kalev Stoicescu.

Balti riikide kaitsele annab täiesti uue mõõtme Rootsi ja Soome tegelik avaldus NATO-ga liitumiseks. Sõjaline koostöö nende Põhjamaade, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaaga on toimunud pikka aega, kuid NATO laienemine neisse riikidesse annaks liidule siin maanurgas varem puudunud sügavuse.