Simson rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund", et eelolev talv tuleb tarbijatele keeruline sõltumata sellest, kas Venemaa Ukrainas alustatud sõda on selleks ajaks läbi või mitte.

"Ega see üleöö ei pane meid Venemaa fossiilseid kütuseid samas mahus tarbima. Selleks peab valmis olema, et sellises lisasurve olukorras hinnad ei saa olema madalamad kui möödunud talvel," sõnas ta.

Simson rääkis, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on kõrgete energiahindade leevendamiseks siiani rakendanud meetmeid kokku miljardite eurode ulatuses. Ta selgitas, et meetmete seas on nii käibemaksu kui ka võrgutasu ja aktsiiside langetamised. Komisjon toetab aktsiisialandusi.

"Me soodustame seda, kui aktsiisialandusi tehakse just elektrile, sest elekter on see lahendus tarbijale, kus meil on üle Euroopa kõige suurem tõenäosus sisse tuua rohkem taastuvenergiat. Diisli puhul see ju ilmselgelt nii pole."

Eesti on energiakulude kokkuhoidmiseks Simsoni hinnangul teinud hästi, et on kodusooja puhul loobunud linn linna haaval maagaasist ja asendanud selle biomassiga. See on tema sõnul mõjutanud positiivselt küttehindu.

Lisaks soovitab komisjon säästa, kus võimalik. "Lihtsaim säästmisviis kortermajas on see, kui su maja on renoveeritud. Kui Eesti riik tahab oma tarbijaid aidata, siis olulisim on võtta renoveerimata majad kiiremas korras renoveerida," selgitas ta.

Eeloleval talvel on igasugused meetmed energiahindade leevendamiseks Simsoni sõnul vajalikud.

"Kas nad on otsetoetused leibkondadele või nad on võrgukulude alandamine, sest lõpparves on ju kolmandik maksud, kolmandik energia ise ja kolmandik võrgutasud. See on liikmesriigi otsus. Ja miks me pole komisjoni poolt öelnud, et tehke ühtemoodi? Sest pole liikmesriiki, kes on teisega sarnane. See otsus peab sündima siin. Mul pole kõhklust, et Eesti erakonnad tahavad Eesti inimestele parimat ja suvi on see aeg, kus tuleb rege rautada, sest talv saab olema keeruline ja toetusmeetmeid peab jätkama," selgitas ta.

Simson ei nõustunud Eesti rahandusministri Keit Pentus-Rosimannuse sõnumiga, et kütuste aktsiiside langetamine kihutab inflatsiooni takka.

"Pigem see pole nii olnud, et maksualandamine inflatsiooni kiirendab. Aga millist energiakandjat soodustada, see on väga tähtis. Kui riigil on piiratud ressursid ja kõike kinni maksta ei saa, siis see ongi poliitikute otsus, keda tuleb toetada ja milline toetamine on kõige tõhusam," sõnas ta.

Euroopa hoidlates on gaasivarud hakanud kasvama

Euroopa Komisjon avaldas märtsis ettepanekute paketi Repower EU, mille eesmärk on vähendada aasta lõpuks Venemaa maagaasi tarbimist kolmandikuni võrreldes aastataguste mahtudega.

Seda saavutatakse Simsoni sõnul erinevate algatustega. "Kõige lihtsam on asendada Vene import kellegi teise toodanguga. Seda me teeme, aga maailma meredel on vaba mahtu ainult ühe kolmandiku Vene maagaasi asendamiseks, LNG-d pole rohkemas mahus saada," rääkis ta.

Teine kolmandik asendatakse säästmise ehk hoonete renoveerimisega ning taastuvate allikatega. "Kui on eramajad, kes kasutavad individuaalseid gaasikatlaid, seal püüame riike julgustada looma kiiret toetusmeedet, et nad saaksid maaküttele üle minna," lisas ta.

"Viimane kolmandik on sellises olukorras, et ühtki meeldivat ja edasiviivat lahendust pole. Ilmselt on see ka põhjus, miks seni pole gaasisanktsioone välja pakutud," tõdes Simson.

Juhuks, kui Venemaa keerab gaasikraanid Euroopale täiesti kinni, tuleb gaasihoidlad täita.

"Sellepärast ütlemegi liikmesriikidele, ja see olnud erakorraliselt kiirelt menetletud seadualgatus, et maaalused gaasihoidlad tuleb täita. Enne kui järgmine kütteperiood algab 1. novembril, tuleb need hoidlad panna gaasi täis. Paar nädalat tagasi juba on igas hoidlas mahud kasvama hakanud. Seda tehakse tõepoolest väga intensiivselt, sest hooajalised varud annavad puhvri," selgitas Simson.