Eesti Energia pole reservvõimsuse hoidmise pikendamise käsku veel saanud

Hando Sutter
Hando Sutter Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kuigi majandusminister Taavi Aas teatas juba märtsi alguses, et on valitsusse viimas Eesti Energia omanikuootuste muudatust, millega pikendatakse 1000 megavati reservis hoidmise kohustust, pole Eesti Energia üldkoosolekult ehk rahandusministrilt seni taolist korraldust saanud.

Valitsusel on plaanis pikendada 1000 megavati (MW) reservis hoidmist seniselt 2023. aastalt tähtajatuks, kuid Eesti Energiani pole sellist korraldust jõudnud, ütles Vikerraadio saates "Uudis+" ettevõtte juht Hando Sutter.

"Omaniku ootused on väga selged, see dokument on leitav rahandusministeeriumi kodulehelt. Seda seni muudetud ei ole, 2023. aasta lõpuni hoida tuleb hoida reservvõimsust 1000 megavatti, aga arutelu käib," ütles Sutter.

Sutteri sõnul pole Eesti Energial plaanis reservvõimsuse tagamiseks vajalikke soojuselektrijaamu vanametalliks saata, kuid võimalikult kiiresti oleks vaja teada, millised kohustused omanik ehk riik Eesti Energiale paneb. Sutter märkis, et vanemad elektrijaamad on enamjaolt seotud ainult kuludega ning omanikuga oleks vaja kokku leppida, kuidas reservvõimsuse tagamisega kaetakse kulud.

"Diskussioonid käivad ja see on meie huvides, et kevade jooksuul leiaks lahenduse," ütles ta.

Rahandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et nad esitasid valitsuskabinetile omaniku ootustena ettepaneku pikendada 1000 MW võimsuse hoidmise kohustust vähemalt 2025. aasta lõpuni. Arutelu tuleb aprilli jooksul.

Sutteri sõnul sõltuvad kulutused sellest, millist valmisolekut omanik soovib. "Elektrijaama hooldus on nagu auto tehnohooldus: isegi kui autoga ei sõida, peab selle korras hoidma. Plaane tehes peame teadma, millega tuleb arvestada. Kokkulepet (omanikuga) on vaja, kui see aprilli jooksul tekib, siis see tekib ja sellega arvestame," lausus ta.

Millised saavad olema kulud, sealhulgas vajalikud investeeringud, sõltub sellest, kui pikaks perioodiks tahetakse reservvõimsuse hoidmist pikendada. Sutteri sõnul tähendaks mitme aasta pikkune pikendus, et vanemates elektrijaamades tuleb teha erinevaid remonte, mis neelavad miljoneid eurosid. "Seega on tegu päris tõsiste otsustega," lausus ta.

Eesti Energia on aastaid reservvõimsuse hoidmisele peale maksnud, sest elektri madal hind on tähendanud, et suures osas põlevkivil töötavad elektrijaamad pole oma toodanguga pääsenud turule ja on seisnud jõude, ütles märtsis ERR-ile Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Power juht Andres Vainola.

Vainola lisas, et kui peale 2023. aasta lõppu on vaja reservvõimsuse hoidmist jätkata, oleks otsus vaja teha vähemalt poolteist aastat varem.

Toimetaja: Marko Tooming

Allikas: "Uudis+", intervjueeris Arp Müller

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: