2021. aasta aprilliga võrreldes olid kaubad Eestis 14,4 protsenti ja teenused 27,8 protsenti kallimad, teatas statistikaamet.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid tarbijahinnaindeksit eelmise aasta aprilliga võrreldes enim eluasemega seotud hinnamuutused, mis andsid kogutõusust üle 40 protsendi. Kodudesse jõudnud elekter oli 119, soojusenergia 57,7 ja torugaas 237,2 protsenti kallim.

"Alates aprillist lõppesid automaatselt rakenduvad kompensatsioonimeetmed elektrienergiale, elektri võrgutasudele, kaugküttele, torugaasile ning gaasi võrgutasudele," selgitas Trasanov.

Üürid on kallinenud 34,4 protsenti.

Toidu ja mittealkohoolsete jookide ning transpordi hinnamuutused andsid kumbki kogutõusust ligi viiendiku.

Möödunud aasta aprilliga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 134,3 protsenti kallinenud kartul, muud õlid 57, jahu ja tangained 37,7, makaronitooted 36,9, munad 34,8 ja värske kala 30,7 protsenti.

Bensiin oli 32,5% ja diislikütus 48,6 protsenti kallim.

Haridus- ja lasteasutuste indeksi tõus on tingitud kohalike omavalitsuste eelmise aasta otsusest jätta üleriigiliste Covid'i piirangute olukorras eelmisel  kevadel küsimata lasteaia kohatasu. 

Eurostati esialgse hinnangu järgi oli Eesti aastane inflatsioon aprillis 19 protsenti, mis on euroala kiireim hinnatõus. Euroalal tervikuna kasvasid hinnad aprillis aastaga 7,5 protsenti. Eesti 19-protsendilise hinnatõusule järgnesid suuruselt Leedu 16,6 protsendiga ja Läti 13,2 protsendiga. Võrreldes märtsiga oli aprillis Eesti hinnakasv 4,1 protsenti, Lätis 2,5 ja Leedus 1,9.

Eestit eristab teistest Euroopa riikidest tugev nõudluskeskkond, ütles Eesti Pank. Palgakasv oli märtsis üle 11 protsendi, suurenenud on hoiused.

"Kindlasti osa hinnakasvust on põhjustatud sellest, et inimeste ostusoov on päris kõrge. See väljendub näiteks selles, et märtsikuus jaemüük suurenes eelmise aasta märtsikuuga võrreldes 36 protsenti. See on väga väga suur kasv. Ja loomulikult jaemüüjad kasutavad seda olukorda ära ja tõstavad osaliselt ka suurema nõudluse arvelt hindu," rääkis Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja Rasmus Kattai.

Aasta kokkuvõttes tuleb Kattai sõnul siiski ilmselt tõdeda, et üldine hinnatõus ületab keskmise palga kasvu mitme protsendi jagu, mis tähendab, et reaalne ostujõud tänavu inimestel väheneb.

Piimanduskontsernil Nordic Milk on üle Eesti kolm tootmisüksust, mis töötlevad päevas üle 500 tonni piima ja annavad tööd enam kui 500 inimesele. Viimaste kuude hinnatõusu nimetaks juhatuse liige Ülo Kivine juba hüperinflatsiooniks.

"Meid mõjutab eelkõige energia - gaas, elekter, materjalid, tööjõud, sealt edasi logistika, nii et see kõik on haaratud ja numbrid on ikkagi väga koledad," ütles Kivine. Joogipiim on viimase poole aastaga kallinenud paarkümmend protsenti. Kivine märkis, et odavamad joogipiimad olid varem samas alahinnatud. Hinnatõus siiski ilmselt jätkub, kuigi lõpptoote hinna kujundavad kaubandusketid.

Üldine hinnatõus jääb tänavu üsna kõrgele, prognoosib Eesti Pank.

"Selle aasta jooksul ilmselt peab leppima kahekohalise inflatsiooninumbriga. Võib-olla aasta lõpus tuleb leevendus, aga läbivalt sel aastal inflatsioon jääb kõrgeks," ütles Kattai.