Konverentsi töökeel on inglise keel.

Pühapäev, kell 10
Kujutlused Hiinast

Hetkel varjutab Venemaa agressioon Ukrainas maailmapoliitikas kõik ülejäänu, kuid Hiina ihkab jätkuvalt suuremat mõjuvõimu rahvuvahelisel areenil ning miski ei viita sellele, et see ambitsioon oleks raugemas. Arengud nagu AUKUS-e leppe sõlmimine on pingeid Hiina ja Ameerika Ühendriikide vahel veelgi suurendanud.

Kuidas hindavad Hiina naabrid Ukraina sõja mõju Hiinale ning India ja Vaikse ookeani piirkonna, kogu maailma võimutasakaalule? Kas või kuidas on muutunud Hiina strateegilised võimalused ja ambitsioonid? Kas erinevate osapoolte eristuvad huvid ja strateegilised eesmärgid on ohuks rahvusvahelisele julgeolekule?

Kõnelejad: mõttekoja German Marshall Fund of the United States Aasia programmi direktor Bonnie S. Glaser; Lowly Instituudi avaliku arvamuse ja välispoliitika direktor Nataša Kassam; Aasia Ühiskonnapoliitika Instituudi vanemteadur C. Raja Mohan; Singapuri kaitseminister Eng Hen Ng

Arutelu juhib sõltumatu rahvusvaheliste suhete analüütik Bobo Lo.

Kell 12
Balti piirkonna julgeolek

Venemaa sõda Ukrainas on põhjustanud suuri nihkeid Läänemerd ümbritsevates riikides. Vahetu vastusena sõjale on NATO oluliselt tugevdanud kohalolekut nii maal, merel kui ka õhus ning tõenäoliselt lepitakse Madridis kokku uutes püsivates korraldustes kirdetiiva kaitsmisel. Balti riigid ja Poola tugevdavad oma kaitsevõimet. Saksamaa on teatanud suurtest muudatustest julgeoleku- ja kaitsepoliitikas. Soome ja Rootsi on hülgamas aastakümneid kestnud mitteühinemise hoiakut ning liiguvad NATO liikmelisuse kursil. Venemaa, loomulikult, pillub hoiatusi ja ähvardusi.

Millised korraldused on tarvilikud, et tagada Balti piirkonna julgeolek? Kuidas tuleb jagada vastust NATO, EL-i ja Balti riikide vahel? Millised peaksid olema regionaalse julgeolekukoostöö eesmärgid ja mehhanismid? Mida tähendaks Soome ja Rootsi kuulumine NATO-sse Balti riikide regionaalsele julgeolekule?

Kõnelejad: Läti kaitseminister Artis Pabriks; Soome NATO parlamentaarse assamblee delegatsiooni juht ja parlamendisaadik Elina Valtonen; mõttekoja Atlantic Council Põhja-Euroopa direktor Anna Wieslander,

Arutelu juhib president Alar Karis.

15. Lennart Meri konverents

Selle aasta konverentsi juhtmõte "Aeg lendab" on viide Rooma poeet Vergiliuse tsitaadile, kuidas aeg põgeneb halastamatult. On hetki, kus tuleb tegutseda nüüd ja kohe. Nüüd ja kohe tuleb lääne väärtusruumil otsustavalt vastu hakata Venemaa imperialistlikule sõjale Ukrainas ning Gruusia, Moldova ja teiste riikide ähvardamisele. "See ei ole koht strateegiliseks kannatlikkuseks," märgib Lennart Meri konverentsi direktor Eeva Eek-Pajuste. "Tuhat aastat tagasi sündis Ukrainas Kiievi-Venemaa. Nüüd määratakse selles kohas Euroopa tulevik."

Venemaa sõjategevuse mõju küünib tunduvalt kaugemale sõjatandri piiridest. Euroopa Liit, NATO ja teised rahvusvahelised organisatsioonid ei suutnud sõda, sõjakoledusi ja inimsusevastaseid kuritegusid ära hoida. Konverentsil arutakse, millised on esimesed järeldused sellest läbikukkumisest ning mida tuleb muuta. Mida tuleks teha küber- ja inforuumis, luureasutustel, energiajulgeolekus, relvastuskontrollis ja teistes valdkondades? Kuidas Kremli propaganda ja vabaduste piiramine on mõjutanud venemaalaste mõttemaailma ning mida saavad teha Vene ja Valgevene eksiili pagendatud opositsioonijõud?

President Lennart Meri rõhutas Eesti iseseisvuse taastamisele järgnenud aastatel, et aega on vähe ja aeg ei oota, oluline on ära kasutada vaid hetkeks avanevate ajaakende võimalused. Praegu on ajaaken avatud Soomele ja Rootsile NATO-sse astumiseks ja Ukrainale Euroopa Liidu teel.

Lennart Meri konverentsil võtavad teiste seas sõna president Alar Karis ja peaminister Kaja Kallas, Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola, NATO kaitseinvesteeringute abipeasekretär Camille Grand, Moldova asepeaminister ja integratsiooni minister Oleg Serebrian, USA kaitseministeeriumi rahvusvahelise julgeoleku küsimuste abiminister Celeste Wallander, USA riiklik luurejuht Avril Haines, Bellingcati tegevjuht Christo Grozev, Liberaalsete Strateegiate Keskuse juht filosoof Ivan Krastev ja teised. Aruteludes osalevad ka mitmete riikide välisministrid ja kaitseministrid.