"Rootsi peaks ühinema NATO-ga koos naaberriigi Soomega, et tagada Rootsi rahva turvalisus," ütles esmaspäeval Andersson. Anderssoni sõnul võib riik taotluse esitada sel nädalal, kas esmaspäeval, teisipäeval või kolmapäeval. Ta lisas, et seda tuleb teha koostöös Soomega.

"Tahan selgelt öelda, et taotlusel on tagajärjed. Meie haavatavus välisohtude ja mõjutuskatsete ees suureneb kuni Rootsi liikmesus on tõeks saanud. Juba on astutud mitu sammu, et suurendada sõjalist valmisolekut. Venemaa poolelt on tulnud ähvardavaid avaldusi ja Rootsi lükkab need kategooriliselt tagasi. Meie julgeolekupoliitika on Rootsi ja mitte kellegi teise asi," ütles Andersson.

Nii Rootsi kui ka Soome puhul ollakse juba ette kindlad esinduskogu jaatavas otsuses, seda enam, et muud asjasse puutuvad riiklikud institutsioonid on NATO-ga liitumisele rohelise tule juba andnud. Parlamentaarset protsessi peetakse siiski oluliseks, et NATO-ga liitumise osas valitseks võimalikult ulatuslik konsensus ning tulevikus keegi kaitseorganisatsiooni astumise protsessi ebademokraatlikuks pidama ei hakkaks.

Anderssoni sõnul on ta kindel, et Rootsi rahvas toetab NATO-ga liitumist, vahendas BBC. Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist sõidab esmaspäeval USA-sse, et kohtuda seal oma kolleegi Lloyd Austiniga.

Rootsi rahvusringhäälingu SVT andmeil on Rootsi liitumistaotlus juba valmis, aga see esitatakse koos Soome samasuguse dokumendiga.

Rootsi peaminister Magdalena Andersson rõhutas varem, et NATO-sse astumisega muudab Rootsi oma üle 200 aasta kestnud välispoliitilist kurssi, mis nägi ette sõjalise erapooletuse. Sama kaua pole Rootsi ka mitte kellegagi sõdinud. Anderssoni sõnul näitab Venemaa sissetung Ukrainasse aga, et sõjaline erapooletus pole tänapäeva maailmas enam mõistlik. Anderssoni sõnul pole vähimatki põhjust arvata, et Venemaa käituks Läänemere piirkonnas kuidagi teisiti, kui see on käitunud Ukrainas. Andersson ütles ka, et Rootsist oleks mõistusevastane jääda kaitseorganisatsioonist välja, kui sellesse kuuluvad kõik ülejäänud Põhjamaad.

Soome parlament arutab NATO liikmesuse taotlemist

Soome teatas pühapäeval, et kavatseb NATO liikmesust taotlema hakata kohe, kui Eduskunnaga on konsulteeritud. Soome parlamendis algas debatt selle üle esmaspäeval.

Esimesena kõnelenud peaminister Sanna Marin tuletas meelde, et Venemaa eelmise aasta nõudmistega nõustumine tähendaks Soome iseotsustamise nõrgenemist.

Debati ajal on saadikud rõhutanud otsuse ajaloolist tähtsust, keerulist julgeolekuolukorda, milles see otsus tehakse, ning vajadust kaitsta oma riigi kodanikke.

Parlamendi esimees Matti Vanhanen hoiatas, et esmaspäeval ei pruugita hääletuseni jõuda, sest niivõrd palju on sõnavõtu taotlusi.

"Mitte miski pole Soome jaoks tähtsam, kui kodanike julgeolek. Austatud esimees, tahame tänada valitsust ja parlamendi juhtkonda koostöö eest, mida oleme kiirel ja keerulisel ajal teinud Soome kaitse tugevdamiseks," rääkis Põlissoomlaste esimees Riikka Purra, kinnitades, et erakond toetab Soome NATO-liikmesust kodumaa kaitseks.

"Selles ajaloolises riiklikus julgeolekuotsuses ei ole valitsust ega opositsiooni, vaid see on tehtud ühtse rahvana. Me ei takista seda, vaid võtame oma saatuse enda kätesse ja loome oma rahva tulevikku. See on soomlaste sõnum maailmale. Härrad ja daamid - see on ajalooline päev. Koonderakond toetab Soome liitumist NATO-ga," sõnas Koonderakonna esimees Petteri Orpo.

USA vabariiklased kinnitas toetust Soome NATO-sse astumisele

Soome president Sauli Niinistö võttis esmaspäeval vastu mõjuka USA senaatori, vabariiklaste juhi Mitch McConnelli, kellega arutati Soome julgeolekupoliitika lahendusi ja USA toetust Soomele.

McConnell lubas, et USA kiidab Soome NATO liikmeks astumise taotluse kiiresti heaks.

"USA-s on tugev parteiülene toetus Soome vastuvõtmiseks maailma kõige edukama sõjalise alliansi liikmeks. Kunagi pole olnud edukamat sõjalist liitu kui NATO. Soome toob allianssi palju. Nende osalus tugevdab allianssi märkimisväärselt. On suur au olla samal päeval siin, kui teie taotlus muutub ametlikuks. USA eesmärk on see, et taotlus kiidetaks heaks võimalikult kiiresti," rääkis McConnell.

Putin: NATO laienemine toob vastureaktsiooni

Venemaa juhitud kollektiivse julgeolekuleppe organisatsiooni kohtumisel ütles president Vladimir Putin, et NATO laienemine toob vastureaktsiooni.

"Mis puutub laienemisse, sealhulgas nendesse uutesse liikmetesse ehk Soomesse ja Rootsi, siis tahan teatada, et Venemaal ei ole nende riikidega mingeid probleeme. Seetõttu ei ole NATO laienemises nende riikide arvelt meile otsest ohtu. Aga sõjalise infrastruktuuri laienemine nendele aladele tekitab kindlasti meie vastureaktsiooni. Milline on reaktsioon, lähtub sellest, et vaatame, milliste ohtudega silmitsi oleme. Kuigi probleemi luuakse tühjast kohast, siis reageerime vastavalt," kõneles Putin.