Saks: Ukraina pealetung võib tuua kaasa Vene poliitilise retoorika muutuse

Foto: ERR

Julgeolekuekspert Rainer Saks ütles "Vikerhommikus", et Venemaa ei suuda uusi kõrgekvaliteedilisi üksusi formeerida ning kui Ukraina suudab pealetungi jätkata, võib järgmisel nädalal hakata muutuma ka Venemaa poliitiline retoorika.

Saks rääkis, et Harkivi lahingu võit on esimene, kus Vene väed olid sunnitud selgelt Ukraina survel taanduma. "See on selles mõttes oluline, et Ukraina on nüüd võtnud kätte ja tõrjunud Venemaa väed välja Venemaa piiri taha," sõnas Saks.

Saks rääkis, et Ukraina väed on veelgi liikunud ida poole ja ähvardavad venelaste tagalat, mis on grupeerunud Izjumi kandis.

"Praegu on Izjumi kandis Vene väed täiesti takerdunud ja seisavad. Tundub, et põhjus on ikkagi see, et Ukraina üksused on nii väga efektiivselt rünnanud venelaste positsioone, kes polegi suutnud viimase 14 päeva jooksul rünnakule minna. See on ka väga märkimisväärne saavutus," rääkis ta.

Saksa sõnul on Vene üksused väga aktiivsed olnud kitsas lõigus Sjeverodonetski linna juures. "Seal käivad tulised lahingud. See on viimane suur Luhanski oblasti keskus, mis on Ukraina üksuste käes. Vene üksused tõenäoliselt ei suuda seda vallutada, aga kui nad suudaksid, siis isegi see ei muudaks enam sõja käiku nii oluliselt, sest mujal on Venemaa üksused juba initsiatiivi kaotanud. Ja sellisel juhul oleks see Sjeverodonetski võtmine väga väike lokaalne edu," märkis Saks.

Venemaa hoidub suurest mobilisatsioonist

Saks arvab, et Venemaa inimestele on kohale jõudnud, et see sõda ei ole olnud edukas. "Nad võib-olla ei saa aru, kui halvasti on läinud Venemaal. Nende sõdurite hulk, kes praegu kuuluvad kategooriasse "Teadmata kadunud", on väga suur. Nende tagaotsimine on Venemaal kindlasti mingit resonantsi juba leidnud. Ja ma arvan, et ka Vene võimud ei soovi suurt mobilisatsiooni teha just sellepärast, et see oleks väga suur risk paanika tekkimiseks ühiskonnas," sõnas Saks.

Ta tõdes, et kindlasti on võimalus ka varjatud mobilisatsiooniga saada varem väljaõpetatud elukutselisi sõjaväelasi, kes on läinud erru. "Neid saab olla umbes 20 000 ringis ja neist kindlasti kõik ei tule võitlema. Aga praegused märgid näitavad, et mingit hädapärast täiendust on Vene üksused saanud, aga need arvud on nii väikesed, et need ei kata isegi kaotusi. Pole välistatud, et kuskil Venemaa äärealadel siiski suudetakse veel mingi hulk mehi mobiliseerida. Suurem probleem on nende inimeste integreerimine rindeüksustesse. Hetkel ei ole selle kohta kinnitust, et Venemaa oleks suutnud mobiliseerida ja formeerida uusi kõrgekvaliteedilisi üksusi," rääkis Saks.

Saks rääkis, et Ukraina puhul võib täheldada, et nad ilmselgelt üritavad vältida oma sõjaväes kaotusi ja seetõttu Ukraina operatsioonid on üsna ettevaatlikud.

"Ukraina kvaliteet on juba nii palju parem, et nad suudavad hoida selle kaotuste bilansi sellisena, et me võime nende tegevust nimetada kurnamislahinguteks. Vene poole kaotused on tohutult palju suuremad kui Ukrainal. Aga sellegipoolest ka Ukraina kaotused on siiski märkimisväärselt suured ja see kindlasti on Ukraina ühiskonnale väga valus," lausus Saks.

Saks pakkus, et Venemaa vajab sõjas vaherahu juba enne augustikuud. Saksa sõnul üritab kumbki pool näidata oma valimisolekut pikaajaliseks sõjaks, aga tegelikult ei ole kumbki pool pikaajalisest sõjast huvitatud. "Kahtlemata on Ukraina selleks rohkem valmis," sõnas Saks.

Saks rääkis, et kui Venemaa kaotab umbes ühe pataljoni taktikalise grupi päevas, siis sõda lõpeb siis, kui nendest umbes kolmandik on kadunud.

Saks ütles, et kui Azovstali tehasest õnnestub Ukraina sõdurid evakueerida, siis Venemaa demonstreerib seda kindlasti kui suurt võitu ja Azovi võitlejate lõppu. Võit oleks see tema sõnul ka Ukrainale, sest kui need võitlejad ellu jäävad, siis neid saab ka tulevikus kasutada. Kui nad sureksid, oleks see Ukrainale väga suur tragöödia.

Saks ütles, et kui järgmisel nädalal peaks Ukrainal olema jõudu veel edasi tungida, siis võib oodata Venemaalt ka poliitilise retoorika muutumist.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Allikas: Intervjueerisid Erle Loonurm ja Toomas Luhats

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: