Mullu kontrollitud respiraatoritest lõviosa ei vastanud nõuetele

Foto: ERR

Koroonapandeemia ajal soovitati inimestel kasutada tavaliste maskide asemel FFP2 või FFP3 respiraatoreid, mis peaksid kandjat paremini koroona eest kaitsma. Nüüdseks on selgunud, et tehnilise järelevalve ameti (TTJA) mullu kontrollitud 117 respiraatorist 108 ei vastanud nõuetele ja lõviosa neist tuli müügilt kõrvaldada.

Alles see oli, kui ilma maskita ei pääsenud poodi ega bussi. Rangelt soovitatav oli kanda meditsiinilisi maske, aga neist veelgi paremaks peeti FFP2 respiraatoreid. Nüüdseks on selgunud, et paljud neist ei vastanud nõuetele.

"Tulemused olid kohati päris kehvad. Me eelmisel aastal keskendusime pigem kõrgema kaitsetasemega maskidele, mis on FFP2 ja FFP3. Nendest me kontrollisime umbes 200 poes 117 erinevat maski ja nendest esialgse vaatluse põhjal 90 protsenti ei vastanud nõuetele," rääkis TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa.

Oli nii respiraatoreid, mille kaitsetaseme kohta puudus üldse igasugune info, aga ka neid, mille kohta esitatati võltsitud sertifikaate. Kontrollitud maskipartiide kogused varieerusid mõnekümnest 500 000 tükini.

Veidi parem oli olukord tollis kontrollitud respiraatoritega, neist ei vastanud nõuetele 40 protsenti

"Need, mida meie menetlesime, ei olnud selles mõttes ohtlikud, et nad oleksid kasutajale ohtlikud olnud. Nad lihtsalt ei olnud sellise kaitsetasemega nagu nad oleksid pidanud olema," ütles Teinemaa.

Tema sõnul ei pea TTJA ostjaid nõuetele mittevastavatest toodest teavitama, seda peab tegema müüja.

Maskide kvaliteediga oli probleeme kogu Euroopas. Mullu anti teada nõuetele mittevastavatest või ohtlikest kaitsemaskidest 138 korral.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus on kahe aasta jooksul maskitootjate või maaletoojate tellimusel kontrollinud ligi 1000 kaitsevahendi partiid.

"Pandeemia alguses nende maskide kvaliteet kõikus rohkem kui pandeemia lõpu poole. Kvalitatiivne hüpe ikkagi toimus, saadi täpsemalt aru, mis tingimustele need maskid peavad vastama," ütles keskkonnauuringute keskuse kliimaüksuse juht Marek Maasikmets.

Kui probleeme on nii maskide ja respiraatorite kvaliteedi, aga ka nende vale kandmisega, siis tekib küsimus, kas uue koroonalaine tulles on neid mõtet üldse kanda.

"Päris selge on see, et maskide kandmisel on korralik efekt nakatumise, haigestumise ärahoidmisel. See efekt ei ole kindlasti 100 protsenti, see on oluliselt väiksem. See sõltub, kuidas kanda maski, mis materjalist mask on. Respiraator on parem kui tavaline kangast mask," selgitas teadusnõukoja juht Toivo Maimets.

Tema sõnul pole praegu võimalik öelda, kas uue koroonalaine tulles tuleb taas maskid ette panna.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: