Rein Sikk: eestlane, ära räägi vene keeles
Rein Sikk soovitab Vikerraadio kommentaaris soojalt ja siiralt: "Eestlane, ära räägi vene keeles!" See pole ahistav soovitus. "Ära räägi vene keeles" on hoopis abistav soovitus. Just abistav, mitte ahistav.
Eesti on Ukrainas toimuva sõja algusest saati vastu võtnud enam kui 35 000 põgenikku. Nad ei räägi eesti keelt. Eks me kuklas kummita ju mure, et kuidas suure hulga võõrkeelsete inimestega toimida. Meil ju niigi umbkeelset seltskonda piisavalt. Aga teisalt painab, kuidas aidata Ukraina põgenikel Eestis hakkama saada. Kuidas olla kannatanutele lahkeks toeks?
Meie ja Ukraina põgenike ühise mure, hakkamasaamise ja arusaamise leevendamine pole sugugi üle jõu käiv. Tuleb järgida vaid soovitust: "Eestlane, ära räägi vene keeles!" Seda nõuannet on korranud mulle mitmed suurte kogemustega inimesed, kes on tegelenud põgenike ja nende keeleõppega. Pealegi olla populaarne õpik "E-nagu Eesti" nüüd olemas ka ukrainlaste jaoks.
Andes mujalt tulnule võimaluse meiega eesti keeles rääkida, anname talle võtmed meie keele ja meelega kiireks tutvumiseks. Sisenemiseks eestlaste kui Ukraina sõprade inforuumi, mis pole valedest vallutatud ega putinistide poolt ajuloputatud.
Vähe veel, me anname mitte-eestlasele lausa võlukepikese, et aina enam eesti keelt rääkides Eesti ühiskonnas paremini ja kiiremini hakkama saada. Eesti keele, ka viletsa eesti keele oskus tähendab kindlasti sooja suhtumist eestlaste poolt. Aga ka paremaid töökohti, rohkem võimalusi tööd leida. Rohkem sõpru tööl, koolis, lasteaias.
Tuleb pattu tunnistada: meie, eestlased, oleme olnud võltsilt viisakad püüdes iga võõrkeelse pöördumise peale rääkida pöörduja keeles. Kõige enam oleme varmad üle minema just nimelt vene keelele. Tõesti, mõnikord on see väga vajalik ja sõbralik. Aga mitte sugugi alati.
Facebookis leidub grupp, millel nimeks "Räägi minuga". Seal on enam kui 9000 liiget, kes sooviksid eesti keelt õppida ja õpetada-harjutada ning eelkõige eesti keeles suhelda. Ukraina sõda on sinna huvilisi hulgi juurde toonud. Küsisin siis sealt grupist: "Kas eestlased tahavad sinuga eesti keeles rääkida? Kuidas meid julgustada keele õppijatega eesti keeles rääkima?"
Mida vastati? Ülikoolis, kus õpperühmas vaid mõned venekeelsed räägitakse eelkõige eesti keeles ja saadaksegi hakkama. Üks õppija julgustas: "Kui eestlane hakkab rääkima minuga vene keeles, ma räägin edasi eesti keeles, siis ta saab aru, see sobib mulle rohkem, räägib edasi eesti keeles."
Kolmas soovitas suhelda eelkõige eestlastega vanuses alla 35 aasta, sest nemad ei saa vene keelele üle minna, sest ei oska seda. Iseasi on siin nüüd aga inglise keelega. Neljas kirjutas, et tema eesti keel hakkas arenema eesti töökollektiivis, kus vene keelest hoidutud.
On ka tähele pandud, et mõned ametnikud hakkavad kohe vene keeles rääkima, kui näevad, et inimesel on slaavipärane perekonnanimi. Aga kui jätkata eesti keeles, siis jätkavad ka nemad.
Keegi soovitas vene keelt tönkavale eestlasele öelda, et vabandage, tahaksin eesti keelt õppida. Ja see töötavat 99 protsenti, tuli moraal. Keegi rõõmustas: "Kui ma kasutan minu paha eesti keelt, eestlased aru saavad mind, uskumatu." Ja saamegi ju. Kiidame ju. Just siinsamas.
"See on ka seesmise kultuuri küsimus, et õpid selle riigi keelt, kuhu oled tulnud," nii rõhutas mulle aga üks kogemustega õpetaja ukrainlaste teemal arutledes. Teisedki õpetajad on kiitnud ukrainlaste eesti keele õppimise tahet ja kõrget motivatsiooni.
Mõtet, et eestlane peaks Ukrainast tulnutega suheldes ja neid abistades eelkõige eesti keelt kasutama on vedanud ka mitmed artiklid Õpetajate Lehes.
On väga hea, kui aina enamad ukrainlased saavad eesti keele suhu. Nii saame tulevikus arvestada Ukrainas olevate kümnete tuhandete Eesti sõpradega. Eestikeelsed ukrainlased saavad kindlasti eeskujuks ka neile venelastele, kes senini väidavad, et eesti keele selgeks õppimine on võimatu. Aga ukrainlaste eeskuju võib olla umbkeelsetele isegi häbiks. Võib-olla isegi väga vajalikuks häbiks.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel