Järgmise kuu jooksul toimub mitu lääneriikide tippkohtumist: kaks Euroopa Ülemkogu, NATO tipkkohtumine Madridis ning G7 riikide kogunemine Baierimaal. Välistatud pole ka Ramsteini formaadi juhtide kogunemine.

Kuid enne kõiki neid kohtumisi on läänes tunda teatavat lõhestumist sündmuste peateemal ehk Ukraina sõja suhtes. Kui NATO kahe mõjukama liikme ehk USA ja Suurbritannia arvates peab Ukraina sõja võitma igal juhul, siis Euroopa Liidu kahe olulisema riigi ehk Saksamaa ja Prantsusmaa eesmärgiks on rahu sõlmimine. Mõttekoja EPC analüütiku Amanda Pauli hinnangul on Berliin ja Pariis tegemas vana ajaloolist viga.

"Saksamaa ja Prantsusmaa peavad õppima mineviku õppetundidest. Ma pean silmas 2014. aastat, kui Ukrainale öeldi, et Krimmi eest pole mõtet võidelda, Donbassi üle tehti diil ja läbirääkimiste tulemusel saavutati väga kehv vaherahu. Õppetundidest tuleb õppida, sest lääne ühtsus on tähtis. Putin üritab avaldada survet mõradele, mis ilmnema hakkavad, et neid laiendada. Seega kõik peavad asju samamoodi mõistma. See ei tähenda ainult Euroopa Liitu, vaid kogu transatlantilist liitu," sõnas Paul.

Ent ajalugu ei ole kordumas, sest sel korral pole Saksamaal ja Prantsusmaal võimalik enam peale suruda Normandia formaati. Õigemini on nad Marshalli fondi analüütiku Bruno Lete hinnangul muutunud sõja seisukohalt ebaoluliseks.

"Prantsusmaa ja Saksamaa on Ukrainas oma jõuõla kaotanud, peamiselt Balti ja teiste Ida-Euroopa riikide ning USA ja Suurbritannia tingimusteta toetuse pärast. Me näeme, et Kiiev tunneb nende riikide toetust ja seepärast saab president Zelenski endale lubada Pariisi ja Berliini jutu mittekuulamist. Seepärast ma arvan, et nende riikide mõju Ukrainale on märkimisväärselt kahanenud," sõnas Lete.

Seda enam olukorras, kus ka Prantsusmaa juhtpoliitikud ütlevad avalikult välja, et Ukraina pääseb Euroopa Liitu 15 või 20 aasta pärast. Arvestades Venemaa sõjakäikude rütmi võib see sama hästi tähendada, et ei pääsegi. Ent milles võib peituda Berliini ja Pariisi selline hambutus? Amanda Pauli hinnangul ajaloos.

"Saksamaal ja Prantsusmaal on alati olnud oma lähenemine. Nad on hinnanud diplomaatiat ja läbirääkimisi. Ka USA ja Suurbritannia on keskendunud diplomaatiale, kuid neil on selge arusaam, et see sõda tuleb võita lahinguväljal. Nüüd ei ole võimalik enam peatuda. Venemaad tuleb nõrgestada ja survestada, kuniks ta on alistatud, et Ukraina saaks parima võimaliku tulemuse," ütles Paul.

Kuid kogu Euroopa julgeoleku ja lääne ühtsuse huvides on oluline, et lähenevatel tippkohtumistel leitaks ühine arusaam. Vastasel korral on võimalus Venemaal lõhesid veelgi laiendada.