Kristjan Järvan: teine sammas on riigile kahjulik ja poliitikutele kasulik
Kahjuks ei suuda teise samba tootlus ära teha isegi inflatsioonile, rääkimata majanduskasvust, kirjutab Kristjan Järvan.
Esmaspäeval eetrisse läinud ETV saates "Haugi mälu" toodi välja, kuidas Isamaa lubadus pensioni teine sammas vabatahtlikuks muuta selgelt eristus teiste erakondade lubadustest ning ka selle poolest, et midagi suurt tehti päriselt ära.
Samuti toodi saates välja tõsiasi, et mitmetel teise samba vabatahtlikkuse poolt hääletanutel on teine sammas veel alles ning samuti võeti kontekstist välja minu lause selle kohta, et selline käitumine on lihtsalt majanduslikult mõistlik, kahtlusevarjuks lisati lõppu: "No saa sa siis aru." Kuigi Äripäeva artiklis oli sellele selgitus olemas, siis kirjutan sellest poliitiliselt paradoksist ülevaatlikult korra veel.
Esiteks oli Isamaa lubaduseks ja eesmärgiks teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine. Eesmärgiks ei olnud kogumispensionide kaotamine või keelamine. Seega on põhiprintsiip selles, et inimene saab ise otsustada, kas ta soovib koguda või mitte – õigus ise oma raha üle otsustada säilib ka Isamaa erakonna liikmel.
Kuidas saab olla teine sammas riigile majanduslikult kahjulik ja poliitikutele majanduslikult kasulik?
Õnnestunud pensionireform on küll läbinud olulise muutuse, kuid see ei tähenda, et pensionisüsteem on nüüd ideaalses olukorras. Kuna teises sambas puudub erinevalt esimesele sambale solidaarsus, siis see tähendab, et kõrgepalgaliste jaoks tekitab praegune teise samba regulatsioon olukorra, kus teine sammas annab võimaluse vähem ühtsesse pensionisüsteemi panustada ja rohkem endale jätta.
Olen oma varasemates artiklites näidanud, kuidas teise samba tootlus jääb alla majanduskasvule ja seega ka esimese samba kasvule. See tähendab, et ainult esimese sambaga oleks võimalik sama maksukoormusega maksta välja suuremaid pensioneid summaarselt.
Kahjuks ei suuda teise samba tootlus ära teha isegi inflatsioonile, rääkimata majanduskasvust. See tähendab, et kõrgepalgaliste jaoks – mida riigikogulased ja ministrid kahtlemata on – on individuaalselt majanduslikult kasulik jääda teise sambasse, sest siis ei pea teistega oma raha jagama isegi olukorras, kus teise samba süsteem tervikuna vähendab keskmist pensioni.
Isamaa kahtlemata seisab ka edasi selle eest, et pensionisüsteem saaks õiglaseks ning ei subsideeriks enam teise samba fonde pensionisüsteemi arvelt. Kui kõrgepalgaliste teise samba subsideerimine lõpeb, siis ilmselgelt on ka minu väljumine teisest sambast kindel.
Toimetaja: Kaupo Meiel