Merkel andis esimest korda hinnangu sõjale Ukrainas

Angela Merkel
Angela Merkel Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Fabrizio Bensch

Saksamaa endine liidukantsler Angela Merkel esines üle poole aasta esimest korda avalikult ning kritiseeris Venemaad, nimetades selle tegevust Ukrainas barbaarseks agressioonisõjaks, mis rikub räigelt rahvusvahelist õigust.

Merkel ei ole pool aastat avalikult kuskil üles astunud. Ka ei ole ta ise siiamaani avaldanud otse seisukohta Ukraina sõja kohta – tema arvamust on mõne korra napisõnaliselt vahendanud ta pressiesindaja. Nüüd esines ta kolmapäeval Berliinis ametiühingute keskliidu juhi Reiner Hoffmanni ametist lahkumise üritusel, kus pidas kõne 200 inimesele. Lisaks tavapärastele viisakusavaldustele rääkis Merkel esimest korda ise avalikult ka sõjast Ukrainas.

"Olen solidaarne Ukrainaga, keda Venemaa ründas ja toetan ukrainlaste õigust enesekaitsele," ütles Merkel.

Ametist lahkunud kantslerina ei soovinud ta anda hinnanguid praeguse liidukantsleri Olaf Scholzi (SPD) tegevusele Ukraina toetamisel, mis on saanud palju kriitikat loiduse eest Ukrainale raskerelvi saata. Merkel mainis vaid, et toetab Saksa valitsuse, aga ka Euroopa Liidu, USA, NATO, G7 ja ÜRO asjakohaseid jõupingutusi, et peatada Venemaa barbaarne agressioonisõda.

Merkeli sõnul on Venemaa sissetung Ukrainasse kõige räigem rahvusvahelise õiguse rikkumine Euroopa ajaloos pärast Teist maailmasõda.

Kui kaugele ulatuvad Ukrainas sõja tagajärjed, ei oska keegi täna veel hinnata, kuid eriti ukrainlaste jaoks on need märkimisväärsed, ütles Merkel.

Endine liidukantsler käsitles inimõiguste rikkumisi Ukraina tsiviilelanikkonna vastu. "Butša on selle õuduse ere näide," sõnas Merkel.

Ukraina linnades, nagu Butšas ja Irpinis tulid pärast Vene vägede taandumist ilmsiks julmad kuriteod, mida venelased tsiviilelanike peal toime panid. Haagi kriminaalkohus saatis Ukrainasse oma uurijad neid uurima.

Merkel ütles, et väike, kuid samas ere lootusekiir selles lõpmatus kurbuses on ukrainlastele naaberriikide elanike suur toetus, eriti Poolast ja Moldovast. Ta lisas, et väga oluline on, et Euroopa käituks ühtselt ning riigid ei hakkaks oma erihuve peale suruma.

"Me ei tohi kunagi võtta rahu ja vabadust iseenesestmõistetavana," lõpetas ta oma kõne Ukrainale pühendatud osa.

Merkel peab õige pea uue avaliku esinemise – ta on oodatud 7. juunil esinema ühel aruteluüritusel Berliinis. Saksa meedias on avaldatud arvamust, et ehk peatub ta seal ka iseenda rollil ja kunagisel tihedal lävimisel Vladimir Putiniga.

Mitte ainult poliitilised oponendid, vaid ka Merkeli enda järglane CDU eesotsas Friedrich Merz on teravalt kritiseerinud Merkeli-ajastu Saksmaa Venemaa- poliitikat, mis polnud piisavalt resoluutne Venemaa sõjaliste sissetungide suhtes Ukrainas ja Gruusias ning muutis ka Saksamaa Venemaast veelgi enam energeetiliselt sõltuvaks.

Teised Merkeli-ajastu tipp-poliitikud, nagu praegune Saksa president ja Merkeli valitsuskabineti välisminister Frank-Walter Steinmeier on tunnistanud avalikult oma vigu Venemaa poliitikas.

"Ma eksisin," ütles SPD poliitik Steinmeier. Seda sõnumit oodatakse nüüd ka Merkelilt.

Toimetaja: Urmet Kook

Allikas: ARD Tagesschau, Zeit, Süddeutsche Zeitung, Die Welt

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: