EKRE liige ja kultuurikomisjoni aseesimees Jaak Valge rääkis, et eelnõus jäi arusaamatuks, mismoodi toimub üleminek eestikeelsetele lasteaedadele.

"Ei ole aru saada, kas tõepoolest venekeelsed lasteaiad muudetakse 2027. aastakse pooleldi eestikeelseteks või jätab see ka sellise võimaluse, et kohalik omavalitsus hakkab eesti lapsi suunama nendesse lasteaedadesse, kus 50 protsenti õppetööst toimub vene keeles," lausus ta.  

Keskerakonna valitsusdelegatsiooni juhi Jaak Aabi sõnul on peamiseks probleemkohaks raha, kuna haridus- ja teadusminister ei näe ette lisarahasid kohalikele omavalitsustele.

"See ei ole rahaga kindlustatud. Ei sel aastal, kus üritatakse öelda, et enamus peab olema läinud venekeelsetest lasteaiarühmadest eestikeelsele õppele üle. Aga palju suurem rahaline puudus on selles, kus omavalitsustele pannakse kohustusi, aga ministeerium ei tunnista seda ja ei ole astunud ka samme, et siin kokkulepet leida," ütles Aab.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles, et riigi poolt on olemas toetused, et suurendada eestikeelsete õpetajate arvu ning juurde tuleb ka noori õpetajaid.

"Noored tahavad alushariduse õpetajaks õppida ja kindlasti järelkasvu tuleb. Lisaks on meil riigipoolsed toetused selleks, et venekeelsetes lasteaedades eestikeelseid õpetajaid palgata. Ja meil on erinevad keelekümblustoetused, meil on erinevad metoodikatoetused," lausus Kersna.

Kersna sõnul näitasid Keskerakond ja EKRE, et nad ei poolda juba lasteaias algavat eestikeelset õpet. Aab lükkas väite ümber.

"Riigikogu näitas suurte punaste tähtedega  ei, me ei ole valmis minema alates alusharidusest üle eestikeelsele haridusele. See on täna meil poliitiline reaalsus," ütles Kersna.

"Me oleme teinud konkreetsed sammud. Nelja aastaga on võetud venekeelsetesse lasteaiarühmadesse 300 õpetajat. Selle initsiatiivi tegi Keskerakond, seda vedas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Viimasel aastal seda tehtud ei ole," märkis Aab.

Kersna sõnul peab teemaga kindlasti edasi tegelema, et halva keeleoskuse tõttu ei oleks venekeelsete noorte elu piiratud. Jaak Valge sõnul peab haridusministeerium eelnõud parandama ja näitama selgelt, et kohalikke omavalitsusi finantsiliselt toetatakse.

"Kui ministeerium tuleb selle eelnõuga uuesti ja parandatud, selgeks kirjutatud kujul, siis loomulikult me toetame seda. See on iseenesest mõistetav, meie DNA-s on see sees, et me eestikeelset haridust toetame," lausus Valge.