Tühjad pakendid pole ammu lihtsalt prügi, vaid aina enam väärt tooraine, mil hind rühib uutesse kõrgustesse. Eesti pandipakendi juhi Kaupo Karba sõnul on viimase aasta jooksul sel turul toimunud meeletu hinnaralli ja näiteks tühjade plastpudelite hind on kahekordistunud. Oma osas hinnatõusus on lähiajal jõustuvatel uutel euronõutel.

"Euroopa Liidu poolt on kehtestatud reeglid, kus aastaks 2025 peab turule pandud pakenditest 25 protsenti kasutama taaskasutatud plasti ja juba aastal 2030 30 protsenti," ütles Karba.

Plasti nõudlust on kasvatanud ka mitme suurtootja otsus mõnes väiksemas Euroopa riigis lasta turule vaid 100 protsenti taaskasutatud plastist toodetud pakendeid, nagu näiteks tegi Coca-Cola Norras. See võib viia taaskasutatava plasti nappuseni.

"Kui suured brändid võtavad selle turumahu ära, siis võib-olla paljudele teistele ei jää. Võib-olla probleemiks on see, et Euroopas tervikuna on plastpakendite kogumine 40–45 protsendi juures, Eestis on see 90 protsenti," lausus Karba.

Ragn Sellsi äriarendusjuhi Rainer Pesti sõnul on üleüldise tooraine kriisi olukorras kõige lihtsam viis materjalide saamiseks võtta taaskasutusse juba turule lastud materjal.

"Me oleme näinud seda, et metalli kokkuostu hinnad on kasvanud märgatavalt ja kõik metallpakendid ja selle hinnad on maailmaturul väga tugevas tõusus olnud. Aga ka väga spetsiifilised elektroonikajäätmed muutuvad ühe nõutavamaks tooraineks, samamoodi paber, kartong," rääkis Pesti.  

Plastide puhul kehtib tema sõnul lihtne reegel, et mida kõrgem on naftabarreli hind maailmaturul, seda kõrgem on ka naftast toodetud plastide hinnad. Nii on ka vähem väärtuslikuma plasti sorteerimine  muutumas aina mõttekamaks.

"Ragn Sells täna investeerib nii robotitesse, infrapunasensoritesse, tehisintellekti, mis aitaks kodusest pakendivoost selliseid plaste välja võtta, mida me traditsiooniliselt ei ole välja sorteerinud. See on võimalik just tänu sellele, et materjalide hinnad on kõrgemad," ütles Pesti.

Kui jäätmete hind aina tõuseb, siis miks peab inimene jätkuvalt neid ise sorteerima ja nende ära andmise eest ise maksma?

"Naftabarreli hind peaks olema kuskil 200 dollarit ehk posti otsas bensiinihinnaks kolm eurot liiter, et selline tegevus tasuks ära ja kodustest segaolmejäätmetest tasuks hakata materjali  välja võtma. See ei ole väga hea unistus, et ostame bensiini kolme euroga ja siis tunneme kuu lõpus rõõmu, et jäätmed viiakse tasuta ära," märkis Pesti.