Riigikogus teisel lugemisel olevale gaasisõltuvust vähendavale eelnõule on lisandunud keskkonnatasude seaduse muudatus, milles on tuulepargi talumistasude seas ette nähtud kalavarude tõendatud vähenemise korral kompensatsioon ka kalandusettevõtjatele. Maaeluministeerium leiab aga, et majandusministeerium ei arvestanud eelnõus varem kokku lepitud põhimõtetega.

Näiteks on toetuse võimalike saajate hulgast välja jäänud kalatöötlemisettevõtted, kuid väiksem on ka kaluritele plaanitud toetuste kogusumma.

Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome sõnul ei saa sellega rahul olla. "Me ei saa olla rahul sellega, et algselt kooskõlastamisele saadetud eelnõus oli kalandussektorile ühe tuulepargi kohta kogu kompensatsiooni summa 700 000 eurot ja nüüd menetluses olevas eelnõus on see 100-150 000 eurot. See teeb umbes 70 eurot ühe kaluri kohta," rääkis Soome.

Mainitud aastane toetuse kogusumma põhineb arvutusel ühe GW võimsusega meretuulepargi kohta. Niisama kaluritele talumistasu ei maksta ja selle suurus sõltub tõestatud negatiivsest mõjust kalasaagile. Majandusministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ütles, et eelnõu käigus muutusid tuulikutasu arvutamise aluspõhimõtted. Samas avaldas ta lootust, et laia vajadust kalanduskompensatsiooni järgi ei tulegi.

"Ennekõike neid meretuuleparke ikkagi ju rajatakse viisil ja sinna, kus keskkonnamõjud on hinnatud ja minimaalsed. Me ise usume, et need meretuulepargid ei kahjusta kalapüügi saagikust. Kuna tõesti see risk on üleval olnud, seda on tõstatatud, et äkki ta kahjustab, siis seetõttu ongi tekitatud selline lahendus," ütles Tatar.

Tatari sõnul ei peetud mõistlikuks, et võimaliku negatiivse mõju puhul saaksid kompensatsiooni küsida ka kalatöötlejad. "Leiti, et kalatööstused Eestis enamasti on sellised, kes kasutavad toorainena mitte ainult Eestist püütud kala või ühest konkreetsest püügipiirkonnast püütud kala, vaid nende tooraine lett on laiem. Seetõttu tundus, et kalatööstuste lisamine tuulikutasu võimalike kompensatsioonisaajate hulka teeb asja üleliia keerukaks ja ei pruugi olla ka õiglane just seetõttu, et kalatööstused kasutavad Eestis ka väga palju kala, mida Eesti vetest tegelikult ei püüta," selgitas Tatar.

Tatar märkis, et seadusandjatel on riigikogus nüüd võimalik eelnõuga seonduvat täiendavalt kaaluda.