USA sõjalaev Stockholmis saadab tugeva sõnumi

Rootsi pealinnas rääkisid sel nädalavahetusel kõik Ameerika Ühendriikide sõjalaevast Kearsarge, mis hiljuti osales ka õppusel Siil Eestis ja oli Tallinnas paar päeva ankrus. USA kohaolek Rootsi vetes aga saadab tugeva sõnumi.
Sõjalaeval Kearsarge oli Rootsi pealinnas kaks ülesannet. Ametlikult osaleb ta NATO riikide ning Soome ja Rootsi ühisel sõjalisel väljaõppel Baltops, kus harjutatakse nende riikide mereväe, õhuväe ja üldiselt armee koostööd. Õppus toimub Rootsi ja Saksamaa rannikul.
Ent Kearsarge oli Stockholmis ka selleks, et saata Venemaale sõnum – USA hoiab Rootsil ja Soomel silma peal. Need kaks esitasid NATO-ga liitumise avalduse paar nädalat tagasi, kuid nende taotlused on takerdunud liikmesriigi Türgi vastuväidetesse.
Rootsi ja Soome on seega üsna hapras hallis tsoonis taotlemise ja NATO täisliikmeks saamise vahel.
Tõstatatud on küsimusi selle kohta, millist kaitset võivad riigid sel perioodil USA-lt ja teistelt oodata.
USA kõrgeim sõjaväeülem kindral Mark Milley ütles pressikonverentsil, et sõjalaeva visiit Stockholmi on osaliselt vastus neile küsimustele.
"Kearsarge'i siinviibimine on päris tugev avaldus," ütles Milley.
Peaminister Magdalena Andersson ütles Milley kõrval seistes, et USA president Joe Biden näitab, et julgeolekutagatistele järgneb tegevus.
Baltopsi õppuse seekordne läbiviimise viis annab aimu, millise tähelepanu all Rootsi ja Soome eelseisvate kuude jooksul üldse on. Strateegia näib olevat korraldada tihe õppuste rida, mis algas hiljuti Eestis toimunud õppusega Siil. Üldisem eesmärk on näidata NATO kohalolekut Läänemere piirkonnas.
Teisipäeval peaks Baltopsi õppuse raames aset leidma 250 USA sõduri dessant Gotlandile.
Mark Milleylt küsiti, millise sõnumi Moskva sellega saab ning ta vastas, et jätab sõnumi Moskva otsustada selle järgi, mis Moskva arvates sõnum on.
Praeguseks on Kearsarge Stockholmist lahkunud, kuna ta on Frihamnenis pikalt ankrus seismiseks liiga suur.
Lähikuudel on oodata veel NATO õppusi, kus osalevad nii Rootsi kui ka Soome, ütles Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist.
"Võime seda nimetada uueks külmaks sõjaks või uueks raudseks eesriideks, aga me peame lähtuma faktidest, mis meie ümber praegu toimub."
"Rootsil ei pruugi olla kõige suurem kaitsevägi, aga see on väga kvaliteetne ja tugeva võimekusega mitmel tasandil, sealhulgas kõrgetasemeline õhuvägi, kaasaegne tehniline varustus, tugev merevägi ja hästi väljaõpetatud maaväed," ütles Mark Milley.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi