Poed ja kiirtoiduketid vaevlevad tööjõupuuduse käes
Paljudel poe- ja kiirtoidukettidel on töötajate ootel sadu vabu töökohti ning inimesi meelitatakse enda juurde isegi telereklaamide abil, ootamata kandideerijatelt varasemat töökogemust.
Rimi personalijuht Kaire Tero ütles ERR-ile, et töötajaid on hetkel väga keeruline leida.
"Meil on 150 vaba töökohta, kõige raskem on leida teenindajaid ja kokkasid-pagareid," lausus ta.
Rimi värbab töötajaid ka telereklaamide abil, sest nende kogemuse põhjal on suuremat nähtavust loovad kampaaniad selleks tõhusad. Tero sõnul on nad seda oma ettevõtte hüvede ja väärtuste laiemaks tutvustamiseks varemgi teinud.
Ka kiirtoidukett McDonald's kasutab inimeste tööle kutsumiseks telereklaame, kus lubab neid tööle võtta sõltumata vanusest, haridusest ja töökogemusest.
Baltikumi McDonald'si restoranide HR-direktori ja treeningute juhi Anastasija Zubovi sõnul plaanivad nad sellel aastal pakkuda Eestis kokku 250 töökohta, millest 55 on täiesti uued positsioonid. Ka pandeemia ajal ei kaotanud tema kinnitusel ükski nende töötaja oma töökohta.
Circle K otsib praegu ligikaudu sadat töötajat teenindusjaamadesse üle Eesti. Ettevõtte personalidirektor Piret Kask ütles, et inflatsioon ja olukord tööjõuturul on seadnud ettevõtted seninägematu olukorra ette ning valitsev tööjõupuudus süveneb suvehooaja algusest tingitult veelgi.
Peamine väljakutse on värbamisel tema sõnul see, et turul on rohkelt vabu töökohti ja tööjõuvoolavus on seetõttu suurem. Circle K peamine sihtgrupp on värbamisel 18-25-aastased noored, aga neil on tööturul tohutult võimalusi.
"Suvehooaja alguses on konkurents tööturul läinud veelgi tihedamaks ning turule on lisandunud mitmeid rahvusvahelisi ettevõtteid nagu Lidl ja IKEA, samuti otsivad hoogsalt töötajaid teised teenindussektori ettevõtted, sealhulgas restoranid ja hotellid," tõdes ta.
Kask märkis, et nad ei oota tööleasujalt varasemat töökogemust, vaid töötahet ja soovi õppida, sest usutavasti on kõik vajalikud oskused töö käigus õpitavad.
"Meil on väga palju positiivseid kogemusi, kus noored on suvel meie juurde esimest korda tööle tulnud ning töökoha sobivuse tõttu jätkanud ka hiljem kooli kõrvalt osalise koormusega," lisas personalijuht.
Nii Circle K kui ka McDonald's rõhutasid palkade rolli töötajate leidmisel. Tanklakett muutis hiljuti oma palgapoliitikat ja hakkas teenindusjaamade töötajate palku kaks korda aastas vastavalt turuolukorrale korrigeerima. McDonald'sis on viimase 12 kuu jooksul töötajate palgad kasvanud 12 protsendi võrra ning 1. juulist tõusevad need veel seitsme protsendi võrra.
Ukrainlaste palkamist pidurdab keeleoskuse puudumine
Circle K ootab tööle ka Ukrainast Eestisse saabujaid ja praeguseks on palgatud 20 põgenikku. Neile pakub ettevõte teenindusjaamades lihtsamaid abitöid, mis ei vaja eesti keele oskust.
"Näiteks on töötaja vastutada teenindusjaama korrashoid, kauba väljapanek ning toidu valmistamine. Oleme kindlasti valmis pakkuma ka tublimatele eesti keele õppijatele klienditeenindaja rolli, kui nad keele suhtlustasandil selgeks on saanud. Meie mõni kuu kestnud kogemus näitab, et tööle asunud ukrainlased on väga töökad ning õpihimulised kolleegid, kes rikastavad meie töötajaskonda," ütles Kask.
Rimis on ukrainlasi ametis juba omajagu, kuid tööjõupuudust see siiski leevendanud ei ole. Põhjuseks on ettevõtte personalijuhi sõnul eelkõige see, et teenindajad peavad töötamiseks oskama eesti keelt.
Zubov ütles, et ka McDonald's on pöördunud põgenikega tegelevate organisatsioonide poole, et ukrainlasi tööle võtta. Eraldi nõudeid neil põgenikele ei ole, kuid need töötajad, kes otse klientidega suhtlevad, peavad oskama eesti keelt.
Maxima teatas eelmisel nädalal, et nad on alates 9. märtsist palganud 181 Ukraina põgenikku, kes on valdavalt asunud tööle saalitöötajatena, kuid väiksemates kohtades ka kassapidajatena. Lisaks on palgatud ukrainlasi nii jaeketi tootmistsehhidesse, logistikakeskusse kui ka kontorisse. Maximal on Eestis praegu umbes 190 vaba töökohta.
Statistikaameti andmetel oli selle aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtetes üle 13 000 vaba ametikoha, mis on 38 protsenti rohkem kui aasta varem samal ajal.
Samal ajal on registreeritud töötute arv 6. juuni seisuga 45 575 ning töötuse määr seitse protsenti. Enim on töötuid Ida-Virumaal ja Valgamaal.
Toimetaja: Karin Koppel