Kallas rääkis, et kui sünnib Keskerakonna-EKRE-Isamaa koalitsioon, siis tuleb talle umbusaldust avaldada, mille järel on umbusaldatud valitsusel võimalus küsida presidendilt erakorralisi valimisi.

"Selline võimalus on põhiseaduses olemas. Aga lõpuks on see presidendi otsus ja vaid president saab ise selle otsuse teha. Valitsusel selline võimalus ettepanek teha aga on. Mulle tundub veider, kui me seda ei kasutaks," ütles Kallas valitsuse pressikonverentsil ERR-i küsimusele vastates.

Kallas lisas, et kuigi reitingute järgi oleks erakorralised valimised praegu soodsad Reformierakonnale, siis president sellest aspektist lähtuda ei saa.

"Ta ei tohi kaaluda, kellele on see kasulik või kahjulik. Ta peab lähtuma sellest, kas on vaja parlamentaarset demokraatiat kaitsta või ei. See on tema diskretsioon ehk kaalutlusõigus. Meie otsus saab olla selline ettepanek presidendile teha."

Maaeluminister Urmas Kruuse lisas, et erakorralised valimised aitaksid poliitilist õhku puhtaks lüüa.

Valitsuse pressikonverentsil rääkis Kallas ka, mis kulud peretoetuste tõstmine kaasa tooks ja milliseid maksutõuse see võiks tähendada.

"Need muudatused (peretoetuste tõus - toim) läheks 2023. aastal maksma 285 miljonit eurot. Selle jaoks peaks tõstma käibemaksu praeguselt 20 protsendilt 23-le. Või kui maksustada sissetulekut, siis tulumaksu 20 protsendilt 24-le. Kui otsida katet aktsiisidest, siis peaks need tõusma praeguselt tasemelt 30 protsenti kõrgemaks. Need on numbrid, mida peaksid välja ütlema need, kes võitlevad vaid kulude eest," sõnas Kallas.

Kallas lisas, et Reformierakond kindlasti makse tõsta ei taha, kuid ta saab ka aru, miks lastetoetuste tõstmine Isamaa vaatest nii oluline on.

"Ja kui Isamaa otsustab meie kasuks ehk alustada meiega läbirääkimisi, siis see ongi läbirääkimiste koht," sõnas Kallas. Ta lisas, et Reformierakonna soov on, et seda arutataks kogu riigieelarve kontekstis.