"Oleme seisukohal, et kuigi põhiseaduse § 60 lõige 4 näeb ette, et erakorralised valimised tuleb korraldada 20 kuni 40 päeva pärast valimiste välja kuulutamist, siis optimaalne aeg on 40 päeva. Meie hinnangul 20 päeva ei ole reaalne, arvestades seadusest tulenevaid toiminguid ja tähtaegasid," märkis Koitmäe.

Lisaks tuleb tema sõnul silmas pidada, et kandidaatide esitamiseks ja registreerimiseks peab jääma kokku vähemalt 10 päeva. Elektroonilise hääletamise süsteem tuleb valmis seada hiljemalt 10 päeva enne valimispäeva.

"Samuti peab jääma aega kohalikel omavalitsustel jaoskondade moodustamiseks ning liikmete nimetamiseks. Riigi valimisteenistusel tuleb tellida ja laiali jagada valimisvahendid jaoskonnakomisjonidele ning kõikidele välisesindustele."

Koitmäe sõnul ei ole vähetähtis ka kaebeõiguse realiseerimine, sest liiga lühikesed tähtajad valimistoimingutes ei võimalda isikutel, kelle õigusi on rikutud, oma õigusi tegelikult kaitsta.

"Eelnevast tulenevalt ei soovita me kaaluda lühemat aega kui 40 päeva erakorraliste valimiste korraldamiseks," märkis Koitmäe.

Presidendi kantselei direktor Peep Jahilo saatis riigi valimisteenistuse juhile Arne Koitmäele päringu, milline oleks optimaalne aeg erakorraliste valimiste ettevalmistamiseks ja korraldamiseks sel suvel.

Peaminister Kaja Kallas ütles neljapäeval, et kui peaks sündima Keskerakonna-EKRE-Isamaa valitsus, siis tuleb talle avaldada umbusaldust. Selle järel on umbusaldatud valitsusel õigus teha ettepanek presidendile kuulutada välja erakorralised valimised. Kas president seda teeb või mitte, on tema kaalutlusõigus.

Korralised riigikogu valimised toimuvad tuleva aasta 5. märtsil ehk veidi vähem kui üheksa kuu pärast.