"Põhiseaduslikku kriisi pole," ütles Madise. "Kriis oleks, kui poleks teada, kuidas edasi."

Madise tõdes, et Eestis on hetkel üheparteivalitsus, mida tegelikult proportsionaalne valimissüsteem ei peaks võimaldama. Samas, olukord, mis tekkis, kui peaminister palus oma koalitsioonipartneri ministrid vabastada, on põhiseaduses ette nähtud ja kriisi endast ei kujuta.

Madise märkis, et tegelikult võib sama üheparteivalitsus jätkata kuni korraliste riigikogu valimisteni märtsis, kuid see on keeruline, kuna ees seisab näiteks uue riigieelarve tegemine.

"Kui peaminister ega valitsus tagasi ei astu, keegi koalitsiooni minna ei taha, enamusvalitsust ei teki, 2023. aasta riigieelarvet vastu võtta ei õnnestu, siis on küll riik raskustes," selgitas Madise. "Järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmine on üheparteivalitsuse tingimustes tõesti suur väljakutse."

Erakorraliste valimiste võimaluse kohta ütles Madise, et presidendile põhiseadus ette ei kirjuta, kas ta tohib neid valitsuse soovi korral välja kuulutada, president peab lähtuma sellest, mis on Eestile kõige kasulikum.

Ka obstruktsioon, mida Reformierakond on alustanud lastetoetuste seaduseelnõu pidurdamiseks, ei tähenda, et riigikogu oleks töövõimetu.

"Mitu seadust on selgi nädalal vastu võetud, näiteks tervishoiukorralduse seadus. Palju riigikogu liikmeid hääletas selle poolt," märkis Madise.