Mõkolajivi linna ääres on siiamaani näha Vene vägede kevadise pealetungi jälgi.

"Nad juba valmistusid paraadiga Mõkolajivi linna sisenema, aga siin võtsid neid vastu meie suurtükiüksused. Siit ei pääsenud peaaegu mitte keegi neist eluga. Meie kätte langes palju trofeetehnikat. See, mida te praegu siin näete, on lihtsalt prügi, vanametall," rääkis Ukraina sõjaväelane hüüdnimega Andre.

Mõne kilomeetri kaugusel rindest, Ukraina armee töökojas remonditakse nii oma kui ka trofeetehnikat.

"Nende KAMAZ-id on kiiremad, kokkuhoidlikumad ja kindlamad kui meie autod. See on minu isiklik arvamus. Kogu sõjatehnika on neil aga nõukogude ajast pärit. Mõnel uuel tehnikal, mis meie kätte on langenud, on võib-olla parem relvastus, kuid efektiivsus on neil sama nagu meie tehnikal," selgitas Ukraina sõjaväelane Anatoli.

Praegu on aga Ukrainal vaja lääne tehnikat.

"Ma tahan öelda kõigile meie Euroopa partneritele ja sõpradele, et meil on vaja tehnikat, mis laseb kaugemale kui Vene oma. Meil on vaja pikamaasuurtükke ja mitmikraketiheitjad," sõnas Ukraina sõjaväelane Andre.

Ukraina sõjaväelastega sõdib õlg õla kõrval ka Ukraina vabatahtlike armee. Vabatahtlikel on oma arvamus lääne relvaabist.

"Meie tankitõrjerelvad Stugna ja Korsar on meie sõjaväelaste jaoks efektiivsemad, sest nad kaitsevad sõdurit, kes neist laseb. Lasta võib kaitstud positsioonilt. Javeliniga aga tuleb minna avatud positsioonile ja mõni aeg veel sihtida. NLAW-id on efektiivsed distantsil 500-700 meetrit. Siin, Lõuna-Ukrainas see ei ole eriti kasuks, sest meil on siin stepp ja põllud ning distants võib olla kolm kuni viis kilomeetrit," rääkis Ukraina vabatahtliku armee staabiülem Sergi Ilnitski.

Ilnitski, hüüdnimega Sokil ehk Kull, läks Ukraina armeest erru 2011. aastal koloneli auastmes. Praegu on ta, nagu ka tema poeg, jälle rivis.

"Mina arvan, et ühest kuust ei piisa, et mobiliseeritud sõjakogemuseta inimene valmistada sõjaks ette. Nüüd mängib rolli ka see, kui palju on ründajaid ja kui palju on kaitsjaid. Loomulikult kannavad ründajad rohkem kaotusi, kuid praeguse statistika järgi võin öelda, et meil on ka suhteliselt suured inimkaotused nii hukkunute kui ka haavatute näol," rääkis Ilnitski.

Kaevikuid on Mõkolajivi ja Hersoni oblasti piiril sadu kilomeetreid. Rindejoon seisab ja mõlemad pooled kaevavad ennast sisse. Ukraina sõjaväekoeral Pjotr Nikolajevitšil on ka oma kaevik.

"Meie pihta lastakse massiliselt. Me ei saa neile vastulööke anda, sest me peame mürske kokku hoidma. Kui meil oleks rohkem relvastust ja moona, annaksime neile kohe vastulööke. Praegu nad lasevad kogu rindejoone ulatuses moona säästmata. Meie aga istume siin, ootame ja kaitseme ennast," ütles Ukraina sõjaväelane Oleksi.