Presidendi tsentristlik valimisliit kogus 25,75 protsenti häältest, vasakpoolsetele eesotsas Jean-Luc Melenchoniga andis oma hääle 25,66 protsenti valijatest, Marine le Peni Rahvuslikku Liitu toetas 18,67 protsenti valijatest.

Kuigi prognooside järgi saab president Macroni valimisblokk 577-liikmelises parlamendis lõpuks teise vooru järel küll oluliselt rohkem kohti kui vasakpoolsed, ei ole kindel, et nad saavad kokku parlamendienamuse ehk 289 kohta. See raskendaks Macronil oma poliitika elluviimist, näiteks pensioniea tõstmist 62 eluaastalt 65 eluaastale. Melenchon tahab pensioniea hoopis 60 aastale alla tuua ja külmutada esmavajalike kaupade hinnad.

"Kohtade hulka ei ole mõtet praegu prognoosida muuks, kui eesmärgi säilitamiseks ja me loodame, et meie konkurendid on sellest jahmunud. Tõde on, et presidendi partei on esimese vooru põhjal otsustades löödud ja võidetud," ütles Melenchon.

"Meie oleme ainus poliitiline liikumine, mis suudab saavutada parlamendis enamuse. Meil on üks nädal oma jõudude mobiliseerimiseks, üks nädal veenmiseks ja tugeva ning selge enamuse saavutamiseks. Ainult selline selge enamus võimaldab meil vastata Prantsusmaa inimeste pakilistele muredele ja tuleviku väljakutsetele," rääkis Macroni valimisliitu kuuluv peaminister Elisabeth Borne.

Kahes voorus valitakse Prantsusmaa parlamendi alamkoja Rahvusassamblee 577 liiget. Ekspertide hinnangul ei tasu esimese vooru tulemustest kaugeleulatuvaid järeldusi teha, sest uue alamkoja tegelik koosseis selgub siiski alles teises voorus, mis peetakse nädala pärast, 19. juunil.

Eksperte muudab murelikuks madal valimisaktiivsus, mille tõttu võib järgmise viie aasta jooksul Prantsusmaa elu kujundava esinduskogu koosseis kujuneda üsna juhuslikuks. Pühapäeva keskpäeval mõõdeti valimisaktiivsuseks 18,43 protsenti ning hiljem see oluliselt ei tõusnud. Näitaja on oluliselt madalam viie aasta taguste parlamendivalimiste aktiivsusest, samuti sel kevadel peetud presidendivalimiste aktiivsusest.

Prantsusmaa poliitikavaatlejate hinnangul pole Macroni liberaalsel valimisliidul siiski põhjust vasakpoolsete edust ära ehmuda, sest valimiste teises voorus peaks presidendi valimisliitu toetama asuma ka konservatiivsed valijad. Tõsiselt on põhjust peeglisse vaadata aga Prantsusmaa Sotsialistlikul Parteil, sest seekordsetel valimistel olid edukad kõik vasakjõud peale nende.

Vaatlejate hinnangul ei tähenda vasakpoolsete edu, nagu oleks Prantsusmaa avalik arvamus nüüd järsult vasakule kaldunud. Praeguste valimistulemuste ühe põhjusena nimetatakse ka president Emmanuel Macroni arusaamatult uimast käitumist nii presidendivalimiste, kui ka sellele järgnenud aja jooksul. Selle tõttu suutsid vasakpoolsed oma valijaid edukalt mobiliseerida, samas kui liberaalsete vaadetega prantslaste motivatsioon valima tulla oli madal.

Teises voorus peaks Macroni valimisliit olema praegusest aga oluliselt edukam, sest seda asuvad poliitikavaatlejate hinnangul toetama ka konservatiivid, kes esimeses voorus valisid oma kandidaate ning pidid tunnistama kaotust nii Macronile, kui vasakpoolseile. Kaotus pole aga kuigi suur, sest suurimal konservatiivsel jõul, Vabariiklaste Parteil, õnnestus teha oodatust hoopis parem valimistulemus ning koguda praegu loetud häältest 13,7 protsenti. Ehkki vabariiklaste juhid pole oma toetajail otse soovitanud teises voorus Macroni valimisliidu poolt hääletada, on nad äsjastes kõnedes öelnud, et vabariiklaste hääled ei tohiks minna ei vasakpoolseile, ega ka mitte paremäärmuslastele. Sellega antakse kaudselt siiski soovitus teises voorus just valimisliidu Üheskoos poolt hääletada.

Parempopulistlikuks peetud parteid peavad esimeses voorus tunnistama selget kaotust. Marine Le Peni juhitav Rahvusliit saavutas 18,9 protsenti, tema konkurendi Eric Zemmouri partei Tagasivallutamine osutus aga nii ebapopulaarseks, et teise vooru neil enam asja ei ole.

Seega ennustavad poliitikavaatlejad, et uues Rahvusassamblees hakkavad tooni andma Macroni juhitavad liberaalid, kes aga jäävad tugevasti sõltuma vabariiklastest parlamendisaadikute toetusest.