"Mis puudutab aktsiisilangetusi, siis mulle tundub, et see meede jääb pigem lühiajaliseks. Sellepärast, et kui ma vaatan neid riike, kus see toimunud on, siis seal pole olnud sellel mingisugust pikaajalisemat efekti, mis oleks veidikenegi kauem kestnud. Ma olen suhteliselt skeptiline selle suhtes, kas ja kuidas see aidata suudaks," ütles Koppel "Terevisoonis" vastuseks küsimusele, kuidas ta suhtub aktsiiside langetusse ja peretoetuste tõstmisse, mida Eesti poliitikud praegu arutavad.

"Peretoetuste teema pole niivõrd inflatsiooniga seotud teema," märkis Koppel.

Küsimusele, mida saaks tavainimene inflatsiooni vastu teha, tõdes Koppel, et ega ei saagi eriti midagi selle vastu ette võtta. "Saab teha Euroopa Keskpank, kuna probleem selles, et käibel on liiga palju raha liiga väheste teenuste kohta. Keskpanga tõstetavad intressimäärad paneks osa raha intresside ootuses pangakontole," selgitas ta.

Koppeli sõnul on Eesti rekordkõrge inflatsiooni põhjuseks euroalaga võrreldes meie ebasoodsam energiatootmise struktuur. Lisaks on hakanud Eestisse tulema Euroopa Liidu toetuste raha, raha on käibesse juurde toonud ka pensionireform ning sama mõju on ka eelarvemiinusel. Lisaks on inflatsiooni suurendanud ka tööjõupuudus, mis tõstab palkasid.

Samuti on inflatsiooni suurendanud toormete kiire hinnatõus, mis on kallinenud aastaga 60 protsenti, see aga mõjub majandusele laiemalt, rääkis analüütik.

"Arvestades, et inflatsioon kipub olema monetaarpoliitika probleem ja see on omakorda keskpanga teema, siis koha peal ei saagi märkimisväärselt ära teha," tõdes Koppel.