Kevadine seire tuvastas 14 uut lendoravate elupaika. Kuna aga aastataguse seirega võrreldes osades kohtades enam lendorava jälgi ei leitud, vähenes asupaikade arv aastaga 97-lt 96-le.

"Kui me vaatame üldist lendorava levila piiri, siis on see lääne poolt kahanenud. Ida pool oleme me taas leidnud asupaiku, aga leviku kogupindala on Alutaguse kandis jäänud sama suureks," rääkis terioloog Uudo Timm.

Haruldase loomakese tõttu on kaitse all ka metsad, kus teda on leitud. Terioloog Uudo Timmi sõnul oleks elamiseks ja lendlemiseks kõrgeid puid vajava lendorava elupaikades metsa majandamine küll võimalik, kuid see tähendaks suhtumise muutumist.

"Kõige hävitavam on lendorava jaoks see, et metsa majandatakse lageraietena. Piirangumetsi tuleks majandada püsimetsana, mille puhul lendoravale olulised elemendid säilivad. Et ei oleks nii, et korraga lagedaks ja järgmine lõikus tuleb 50 aasta pärast," ütles Timm.

Terioloogi sõnul elab ühes elupaigas keskmiselt neli isendit ehk Eestis on hinnanguliselt umbes 300-400 lendoravat.