Lendorava kaitsedokumentide uuendamine on venima jäänud
Lendorav on meil esimese kategooria kaitsealune liik ja nende arvukuse suurendamiseks uuendatakse Eestis peamiselt Alutaguse metsades leiduva loomakese kaitset tagavaid dokumente. Protsess väga sujuvalt kulgenud ei ole.
Eestis väljasuremisohu kriitilisel piiril asuva lendorava populatsiooni suurendamiseks käib keskkonnaametis praegu kahe õigusakti uuendamine. Kaitse üldsuunad kätte andva tegevuskava plaanib keskkonnamet kinnitada veel sel aastal. Konkreetsemaid piiranguid seadva ehk püsielupaiga määruse kinnitamine jääb järgmise aasta teises kvartalis juba uue valitsuse keskkonnaministrile.
Mitmel põhjusel on dokumentide väljatöötamine veninud. Üheks asjaoluks on mõistagi teema tundlikkus, sest lendorava kaitse tähendab metsamajanduslikke piiranguid. Seetõttu on tegevuskava ja määruse väljatöötamisel tulnud suhelda väga erinevate huvigruppide esindajatega.
"Eks alati, kui me eramaaomanikele või üldse majandusele piiranguid seame, on see tundlik. Aga me peame arvestama, et lendorav on üldse üks ohustatumaid liike Eestis. Ja selleks, et tema väljasuremiskõver ei läheks allapoole, peame me tegema resoluutseid samme, millega loome tingimusi, et ta saaks üldse Eestis ellu jääda," lausus keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk.
Metsamajandajatega on keskkonnaametnikud vaielnud teemal, kas seniseid rändekoridore võiks teha kitsamaks ja kui kõrged peavad sealsed puud olema. Keskkonnaamet jäi seisukohale, et Eestis lendorava ristsuguluse ja kiskjate kätte langemise ohu vähendamiseks ei saa loobuda 300 meetri laiuste ja 15 meetri kõrguste rändekoridoride nõuetest.
"Jah, osas teadusajakirjades on toodud välja, et nad suudavad läbida kitsamaid koridore ja nad suudavad lühemate puude pealt hüpata, aga kui me mõtleme sellele, et see liik on äärmiselt ohustatud ja kui me pakume talle vaid minimaalseid elamistingimusi, siis me ei pruugi saada seda eesmärki, et ta olukord paraneks," ütles Kukk.
Sel aastal loetleti Eestis 96 asustatud lendorava elupaika, mis asuvad 1900 ruutkilomeetril. Uue liigitegevuskavaga on seatud eesmärgiks, et viie aastaga suureneks elupaikade arv 125-ni ja asustusala 2500 ruutkilomeetrini. See jääb aga veel kaugele 500 elupaigast ehk eesmärgist, kus keskkonnaameti hinnangul võiks hakata rääkima sellest, et lendorav enam Eestis üliohustatud liik ei ole.
Toimetaja: Marko Tooming