Reformierakonna esimees ja peaminister Kaja Kallas ütles ajakirjanikele, et julgeolekuteemadel peavad pooled kriitiliseks võimearenduseks eelkõige keskmaa õhutõrjet. Ta märkis, et seoses kallite võimearendustega soovivad nad neid teha koos liitlastega.

Kõnelustel osales ka kaitseväe juhataja Martin Herem.

Samuti on Kallase sõnul plaanis aidata edasi Eestis olevaid Ukraina põgenikke.

"Sisejulgeolekus oleks meie soov rohkem riigikaitsesse kaasata naisi," ütles ta.

Isamaad esindanud Urmas Reinsalu sõnul lepiti kokku, et Eesti iseseisvat kaitsevõimet tuleb arendada kiiremini. Reinsalu sõnul ootab Isamaa julgeoleku teemadel täiendusi, mis liiguksid siiski finantsilistes raamides.

Sotside esimehe Lauri Läänemetsa sõnul oli teemaks ka maakaitse tugevdamine isikkoosseisu osas ning siseturvalisuse valdkonnas piirkonnapolitseinike tagasi toomine.

Elektrihindade hüvitamises ollakse eri meelt

Osalised tõdesid, et seoses kallinevate elektri hindade hüvitamisega on vaidlused alles ees.

"On tulemas raske talv seoses energia hindadega. On selge, et tuleval talvel me peame aitama selle hinnaga toime tulla. Meil on erimeelsused, kuidas seda teha. Isamaa tahab elektriturureformi, meie sotsidega tahame aidata rohkem neid, kes abi vajavad. Me otsime selles ühisosa ja usun, et siin on kompromissikohti," kommenteeris Kallas.

Reinsalu märkis, et elektriturureformi küsimus kerkib üha kaalukamalt päevakorda.

Lauri Läänemets lisas, et elektri hinna mõju leevandamise osas on veel päris palju arutada. "Sotside jaoks on oluline, et see kokkulepe ei jää sügisesse," lausus ta.

Lähedasemad olid erakondade vaated gaasi ja kaugkütte teemadel. Kaja Kallas rääkis, et LNG-võimekuse edasiarendamises ollakse ühte meelt ning Vene gaasist loobumine saab olema jäädav.

Kolmapäeval jätkavad osalised arutelusid metsanduse, energeetika ja toimetuleku teemadel.

Rahandusminister: me ei plaani teha ülidetailset koalitsioonilepingut

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) ütles teisipäeva õhtul "Ringvaates", et kuna kavandatav valitsuskoalitsioon saab tegutseda kaheksa kuud, siis ei tule ka läbiräägitav koalitsioonileping väga detailne.

"Selle korra eripära on, et ajaraam on hästi napp. Meil valimisteni pole sisuliselt kaheksat kuudki, kui me lõpuks ilmselt uue valitsuse ametisse astumiseni jõuame. See tähendab, et me sel korral ei plaanigi teha sellist kogu maailma katvat, kõikide valdkondade kohta ülidetailset koalitsioonilepingut," rääkis ta.

"Julgeolek, riigikaitse igal juhul on kõige kriitilisemad, kõige olulisemad teemad, julgeolek kõige laiemas mõttes, see puudutab ka energiajulgeolekut. Samamoodi kõik see, mis sügisel ilmselt paratamatult ees ootab, mis puudutab kaunis keerulist toimetulekut tõenäoliselt jälle väga kõrgete energiahindadega. Seal on vaja lahendusi pakkuda. Need on kõige olulisemad," lisas rahandusminister.

Pentus-Rosimannus ütles, et tema hinnangul oleks võimalik üheksaks kuuks loodavas koalitsioonilepingus üheksa päevaga kokkuleppida.