Rootsi ja Soome NATO-taotlus on arutlusel 29. juuni Madridi NATO tippkohtumisel Hispaanias. Kahe riigi vastuvõtt sõjalisse blokki on küsimärgi all, kuna Türgi süüdistab neid Kurdistani Töölispartei sidemetes ja on häiritud mõlema riigi 2019. aastal kehtestatud relvaembargost Türgi suhtes, vahendab The Guardian.

Türgi on avalikult süüdistanud Rootsit kurdi rühmitiste toetamises Põhja-Süürias. Türgi peab neid rühmitisi seotuks Kurdi Töölisparteiga, mida nii Türgi, Euroopa Liit kui ka USA peavad terrorirühmituseks.

Türgit juhtiva Arengu ja Õiguse partei liikme ja parlamendi välissuhete komisjoni esimehe Akif Cagatay Kilici sõnul on kaalul Türgi rahvuslik julgeolek. Kilic lisas, et Türgil on NATO suuruselt teine armee ning nende riik on aidanud Ukrainat müües neile ründedroone. Vastutasuks soovib Türgi liitlastelt austust ja oma julgeolekuhuvidega arvestamist.

Kilici sõnul on Türgi austanud oma liitlaskohustusi NATO ees ning seadis küsimärgi alla mida Rootsi ja Soome saavad panustada. Välissuhete komisjoni esimehe sõnul on mõlemad riigid varjanud terroristlikke organisatsioone, kes on tapnud türklasi, olnud lugupidamatud Türgi riigipiiri suhtes ja olnud üldiselt eksistentsiaalne oht Türgi riigile.

Kilic tõrjus süüdistusi, et tegemist on sõnumiga Türgi sisse enne keerulisi valimisi kuna mitte-kurdi erakonnad Türgis toetavad samuti president Recep Tayyip Erdogani positsiooni.

Rootsi proovis reedel leevendada Türgi muresid avaldades välispoliitika paberi, mis näitas vajadust võidelda terrorismiga ning sisaldas endas teekaarti relvamüügi jätkamiseks Türgile. Rootsi kehtestas relvamüügi piirangu Türgile peale Türgi sissetungi Põhja-Süüriasse 2019. aastal. Ühendkuningriik on sarnasest piirangust Türgi suhtes juba loobunud.

Rootsis jõustub 1. juulist karmim terrorivastane seadus, mis annab ametivõimudele laiemad volitused võimalike terroristide jälgimiseks.

Türgi nõudmiste hulka kuulub osa kurdi aktivistide Rootsi riigist väljasaatmine Türki ning Rootsi kaitseministri Peter Hultqvisti ametist vabastamine. Viimane kohtus 2011. aastal Kurdi Töölispartei esindajatega, kuigi Rootsi on selle organisatsiooni kuulutanud juba 1984. aastal terroriorganisatsiooniks. Ankara soovib samuti, et nii Rootsi kui ka Soome katkestaks sidemed USA toetatud kurdi rühmitistega Põhja-Süürias, keda Türgi nimetab sidemetes olevaks Kurdi Töölisparteiga.

Rootsis elab 100 000 kurdi pagulast ning Rootsi valitsus sõltub kurdi päritolu sõltumatu parlamendiliikme Amineh Kakabaveh toetusest.