Iga kord, kui juttu tuleb konkurentsiametist, siis autojuhid näitavad näpuga bensiinijaama kütusetulpade hindadele ning algab pahurdamine teemal, et hinnad kerkivad kõikides jaamades korraga ja langust tuleb Eestis maailmaturu hinna languse järel väsitavalt pikalt oodata. Kuidas te sellele kriitikale konkurentsiameti uue juhina vastama hakkate?

Tegelikult ei ole ju sellistes väidetes või kahtlustustes midagi uut. Ja see pole ainult Eesti mure. Näiteks Saksamaal viidi 2011 konkurentsiameti poolt läbi selline põhjalik analüüs võimalike kartellikokkulepete kahtlustuse osas. Seal ei  tuvastatud ühtegi sellist ebaseaduslikku kokkulepet. Saksa konkurentsiamet ütles, et bensiini jaemüüjate turg oli oligopolistlik ehk turg, kus on vähene konkurents ja sinna sisenemine on keeruline.

Eesti konkurentsiamet on ka, kui ma nüüd ei eksi, aastaid tagasi selle analüüsi läbi viinud ja öelnud, et nemad ei ole samuti tuvastanud konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid. Kütuseturul toimib nähtus, mida nimetatakse turuliidri järgimiseks:  kui turuliider hinda muudab, tõstab või langetab, siis teised turuosalised seda järgivad. Selles midagi ebaseaduslikku ju ei ole. Ebaseaduslikuks muutub see siis, kui see hinnamuutus on ettevõtjate vahel kokku lepitud.

Tegelikult ootus minule ongi välja selgitada, kas ikkagi see hindade muutmine käib ausalt või ebaausalt. Minu fookus uue juhina ja tegelikult konkurentsiõiguse eksperdina on kaitsta tarbija huve ja tagada turu toimimine. Ma olen sellele küsimusele tegelikult mõelnud ja ma teadsin, et te seda küsite. Konkurentsiameti ülesanne on olnud ja ka edaspidi on jälgida, et see konkurents kütusemüüjate turul toimib. Ja et see oleks aus.

Kas teile tundub, et aus konkurents kütuseturul toimib?

Siin on hea otsida taas võrdlust teistest riikidest. Saksamaal on tegelikult täpselt samad küsimused, ma huvi pärast vaatasin ka Saksa konkurentsiamet kodulehekülge. Saksamaa valitsus alandas hiljuti autokütuste aktsiisi. Kütuse hind kukkus 27 protsenti. Aga mis edasi juhtus? Tänaseks on need hinnad juba tõusnud üles tagasi ja Saksa tarbijad on ülivihased.

Saksa konkurentsiamet teatas, et nad jälgivad väga hoolega seda turgu. Ja Eesti kütuseturu põhiprobleem on ikkagi selles, et varustusallikad on paljuski ühed  ja samad rafineerimistehased Soomes või Leedus. Ja ilmselt see ka konkurentsi pärsib. Aga ma ei taha sellega absoluutselt öelda, et me sellega ei tegele. Ma arvan, et kui seal on kahtlus, siis tuleb seda kahtlust uurida.

Kas Eestis teeb asju keerulisemaks ka see, et oleme väga väike omavaheliste sidemetega läbipõimunud ühiskond? Isegi kui meil on turul viis, kuus või rohkem pakkujat, siis kõik pakkujad käivad omavahel tihedalt läbi, ja seetõttu on võimalik tegelikult sättida hindu nii, et tarbija jääb ikkagi kaotajaks?

See on hea küsimus. Tegelikult on Eesti majandus ju avatud ja integreeritud Euroopa Liidu majandusega... Siin võib olla mitu aspekti, kuid tahaks uskuda, et probleem on ikkagi ainult Eesti väiksuses

Ma olen seda akadeemilises töös ise ka analüüsinud. Ma toon hästi lihtsa näite: üldiselt on riided Eestis poodides ju oluliselt kallimad, kui näiteks Saksamaal või Poolas. See on huvitav küsimus. Ma arvan, et ma võib-olla oskaks sellele paremini vastata, kui me räägiksime umbes poole aasta pärast uuesti.

Kas meil Eestis on päriselt ka monopole tekitavate oligarhide probleem?  Toon näiteks ühe ajaleheomaniku, kellel on lisaks väga palju muid ärisid,  kananagitsate müügist kinodeni. Viimasest valdkonnast on üks näide tuua: Tartu linnas ongi sisuliselt alles ainult Apollo kinokett. Kas me peaks muretsema, et liiga palju majandusvõimu koondub ühe inimese või majandusgrupeeringu kätte?

See on klassikaline koondumiste menetluste küsimus. Kui Euroopa Komisjon vaatab suurte ettevõtete ühinemisi, siis vaatab täpselt sama vaatenurga alt,  et juba suured ja tugevad turuosalised ei muutuks veel suuremaks ja tugevamaks. 

Iseenesest konkurentsi reeglite kohaselt tugevat ja tublit turuosalist ei tohiks karistada selle eest, et ta midagi väga hästi teeb ja on seetõttu väga tugev. Me ütleme ka, et domineeriv positsioon ei ole iseenesest keelatud või turgu valitsev seisund ei ole keelatud. Keelatud on aga selle positsiooni kuritarvitamine. Vot sellele peaks konkurentsiamet rohkem oma tähelepanu fokusseerima. 

Me peaksime suutma ennetavalt juba näha, et võib tekkida olukordi, kus tarbija kahjuks mingi turgu valitsev seisund veelgi suureneb ja potentsiaalselt võib aset leida ka turgu valitseva seisundi kuritarvitamine. Aga ma toonitan veel kord, et ega turgu valitsev seisund ise ei ole keelatud. Juba innovatsiooniteooria looja Joseph Schumpeter kirjutas, et ettevõtjad teevad uuendusi ikka sellepärast, et edukad olla ja kasu teenida. Konkurentsireeglite kohaldamine ei tohiks olla majanduse piduriks, need reeglid peaks olema majanduse veduriks. Ja see on see, kuhu ma oma fookuse tahaksin panna. 

Samas me peame konkurentsipoliitikat Eestis ellu viima nõnda,  et tarbija ja üldine heaolu kasvaks läbi selle.

Aga tarbija heaolu võibki ajutiselt kasvada, kui monopoli poole püüdlev äriühing suudab pakkuda alguses soodsamat hinda, kuid mingil hetkel ei ole enam alles ärilist konkurentsi...

See on väga õige tähelepanek. Mina vaatan seda lühemas perspektiivis ja  pikemas perspektiivis. Kui turgu valitsevas seisundis olev ettevõtja lühikeses perspektiivis pakub alla omahinna mingit kaupa või teenust, siis on tarbijale ju igati soodne ja hea. Aga tarbija pikas perspektiivis tegelikult kaotab, sest odava teenuse või toote pakkuja on turult kõik teised konkurendid likvideerinud. See on selline klassikaline käitumise muutumine monopoolselt turgu valitsevas seisundis oleval ettevõtjal. Hind tõstetakse siis väga kõrgeks ja tarbija pikas perspektiivis kaotab. 

Tegelikult siin ongi minu arvates konkurentsiameti nutikus just nimelt selles, et me ei oleks arengu pidurid, vaid vedurid. Ja me peame oskama ka perspektiivi näha ja me suudaksime seda ka tarbijale selgitada.

Eelolev sügis ja talv saab teil olema ülimalt keeruline, sest energiahinnad pitsitavad tarbijaid. Ja inimesed vaatavad teiste riikide kogemuste poole, näiteks Ungari on juba kehtestanud hinnalae kütustele ja põhitoiduainetele. Ka Leedus on elektrihinna määramine konkurentsiameti alluvuses. Te olete valmis selleks, et mingil hetkel nõutakse konkurentsiametit appi hinnalae paika panekuks?

Tegelikult on see küsimus poliitikutele, konkurentsiamet on ikkagi poliitika elluviija.  Ma loodan, et Eesti valitsused ja poliitikud ei mõtle selle peale alles sügisel, vaid juba täna. Ja kui see osutub vajalikuks, siis tuleneb sellised otsused teha.

Kuidas te ennast kirjeldate? Olete liberaalse turu usku inimene või arvate, et on mingid olukorrad, kus riik peab sekkuma?

Ma olen tegelikult väga liberaalse majanduse usku. Ma arvan, et riik peaks sekkuma turu tegevustesse nii vähe kui võimalik, aga täpselt nii palju kui vajalik.  Samas ma seda meelt ei ole, et riik ei tohiks üldse ettevõtlusega tegeleda. Need väited ei ole omavahel vastuolus, aga jah, ma olen väga liberaalse majanduse pooldaja.

Mida te teete teistmoodi võrreldes konkurentsiameti pikaajalise juhi Märt Otsaga?

No ootus on minule ministeeriumilt,  et tuleb tugevdada konkurentsi järelevalvet. Meil on väga tubli regulaatori pool, aga fookus võiks olla rohkem järelevalvel.

Saate mõne näite ka tuua, millega siis peaks rohkem tegelema?

Justiitsminister on ka pressiteate vahendusel öelnud, et ühiskonnas on kahtlused, et Eestis on konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid. Tuleb uurida, kas neid on ja kui need tuvastatakse, siis tuleb neid menetleda. See on tänane ootus ministeeriumilt. Aga vaja on ka jälgida, et juba tugevad ettevõtjad läbi koondumismenetluse ei saaks veel tugevamaks, mis annab võimaluse siis kuritarvitada kuidagi oma turgu valitsevat seisundit.

Te vajate inimesi juurde, et ministri soovitut ellu viia?

Mul on täna seda raske kommenteerida. Kui ma teile täna ütlen ühte ja kolme kuu pärast midagi muud, siis see ei ole aus. Ma alustan oma uues ametis 8. augustil. 

Täna on minu arusaamine, et ressursid on olemas ja ma ei näe ka põhjust, miks me konkurentsijärelevalvega ei saaks senisest aktiivsemalt tegeleda. Kindlasti ma ei taha siin kellelegi küll liiga teha. Kui ma aga võrdlen meie konkurentsiametit Läti ja Leeduga sõsarasutustega, siis nende järelevalvetegevus on olnud viimased aastakümned Eestiga võrreldes aktiivsem. See annab põhjust arvata, et meil on siin arenguruumi.