Isamaa seab eestikeelsele haridusele ülemineku eeskujuks Tartut

Õpilased klassis eksamit tegemas.
Õpilased klassis eksamit tegemas. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Tartus sügisel sündinud Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Isamaa koalitsioon juba plaanib nelja aastaga linnas üle minna eestikeelsele haridusele. Isamaa loodab, et sama plaani saaks ka laiemalt rakenda, küll teise ajakavaga.

Tartu linnavolikogu esimees Tõnis Lukas selgitas, et Tartus plaanitakse eestikeelsele haridusele üle minna etapiliselt. Tuleval õppeaastal ehk sügisest keskendutakse esimesele, neljandale ja seitsmendale klassile. Kui õpilased jõuavad järgmisse klassi, liigub nendega kaasa ka suurem eesti keele osakaal õppekeelena.

"Üleminek lõppebki 2025. aasta kevadel, kus kõik õpilased põhikooli astmes õpivad vähemalt 75 protsendi ulatuses eesti keeles. Selle eelduseks on, et õpetajad peavad valdama keelt C1 tasemel. Eesmärk on, et põhikooli lõpuks kõik õpilased omandavad eesti keele B2 tasemel," rääkis Lukas.

Kuigi riigi tasemel on koalitsiooniläbirääkimistel kinnitatud ühisosa eestikeelse hariduse teemal, ei ole veel täpseid kokkuleppeid sõlmitud. Lukas ütles, et Isamaa sooviks sama lahendust laiendada kogu riigile.

"Riigis on muidugi ettevalmistustöid ehk õpetajate värbamist, õppematerjalide ettevalmistamist vaja teha kauem. Tõenäoliselt ei saa alustada sellest sügisest kohe, võib-olla paari aasta pärast. Üleminek võiks olla nähtavas perspektiivis, selle hetkega võrreldes, viie aastaga tehtud," märkis Lukas.

Suurim takistus on õpetajate leidmine, ütles Tartu Aleksander Puškini kooli direktor Alina Braziulene.

"Lihtsalt ei ole. Konkurss on välja kuulutatud ja ma ei ütle, et me üldse ei leidnud, aga valida ei ole. See inimene, kes tuli, ongi võetud tööle."

Kui Tartu koolid suure vaevaga veel õpetajad leiavad, siis Narvas võib see osutada oluliselt raskemaks. Haridusministeeriumi üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna juht Ingar Dubolazov ütleb, et tegelikult seati riigile juba sügisel valminud tegevuskavas samad eesmärgid, küll aastaks 2035.

"Mingid numbrid seal kindlasti enam sellisel kujul paika ei pea, aga siis me vaatasime, et pikas plaanis oleks maksumus suurusjärgus 250 miljonit eurot."

Veel on puudus õppematerjalidest.

"Kuna õppekava eeldab, et põhikooli lõpetaja sooritab eksami B1 tasemel, siis kõik õpikud, töövihikud, tasemetööd ja nii edasi on töötatud välja tagama B1 taset. [Nüüd] peab meil olema B2 ja järelikult iga õpetaja peab iseseisvalt need materjalid koostama. See on väga raske töö," selgitas Braziulene.

Ehk kui erakonnad tõenäoliselt suudavad eesmärgis nõustuda, on vaja veel otsustada ajakava ning leida raha õpetajate värbamiseks ning õppematerjalide loomiseks.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: