Kreeka ja Türgi võistlevad USA tähelepanu, raha ja relvade pärast

Kreeka peaministri Kyriakos Mitsotakise ja Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani kohtumine märtsis Istanbulis
Kreeka peaministri Kyriakos Mitsotakise ja Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani kohtumine märtsis Istanbulis Autor/allikas: SCANPIX/EPA/TURKISH PRESIDENT PRESS OFFICE HANDOUT

Kreeka soovib USA-le jätta mulje usaldusväärsest liitlasest, kuid Türgi pakub USA-le sidemeid väljaspool lääneriike, vahendab Politico.

Kreeka ja Türgi on pikalt olnud rivaalid Vahemerel, kuid mõlema riigi asukoht Musta mere lähistel muudab nad oluliseks Vene-Ukraina sõja valguses.

Kreeka püüab olla NATO-liitlastele ja eelkõige USA-le usaldusväärne liitlane. Samal ajal pakub Türgi lahingukogemusega valmisolekus relvajõude ning sidemeid väljaspool lääneriike.

Kreeka, kes on Euroopa Liidu ja NATO liige, on andnud USA-le vaba ligipääsu oma sõjaväebaasidele ja ostab nüüd USA-st vedeldatud maagaasi.

Samas ei suuda Ateena muuta objektiivseid fakte – lääneriikide jaoks on Türgi suure majandusega oluline liitlane, kuna selle riigi sõjaväest sõltub olulisel määral piirkonna julgeolek ning nende kontrolli all on ligipääs Vahemerelt Mustale merele.

Türgi on end paigutanud vahendajaks Venemaa ja Ukraina vahel. Türgi on proovinud vahendada kõnelusi Ukraina viljaekspordi jätkumiseks ning võtnud riiki vastu nii Venemaalt lahkujaid kui ka Ukraina põgenikke. Türgi on Ukrainale müünud ka ründedroone, ühinemata samas lääneriikide Vene-vastaste sanktsioonidega.

Türgi katkestas Kreeka peaministri Kyriakos Mitsotakisega vastastikused suhted, kui viimane palus USA seadusandjatel kehtestada Türgile relvaembargo. Sellele järgnesid sõjalised pinged kahe riigi vahel.

Nii Kreekas kui ka Türgis on silmapiiril valimised ning rivaliteet kahe riigi vahel ei näita vaibumise märke.

Kreeka on viimastel aastatel USA-le lähenenud, vähendades oma ajaloolist USA-skepsist. Samal ajal on Türgi muutunud keeruliseks partneriks nii NATO-le kui USA-le. USA investeeringud Kreeka majandusse on samuti suurenenud ning Kreekas on uued USA sõjaväebaasid.

"Kreeka valitsus näitab USA sõjaväebaase oma riigis heidutusena Türgi vastu, kuigi nende kohalolu ei sõltu üldse Türgist," kommenteeris olukord üks endine Türgi diplomaat. Diplomaadi sõnul kasutavad sama poliitilist kommunikatsiooni Türgi rahvuslased, tuues välja, mida USA ja Kreeka üheskoos Türgi vastu teevad.

Venemaa täieulatuslik sissetung Ukrainasse on pannud nii Kreeka kui ka Türgi pingutama Ukraina toetamiseks. Kreeka saatis Ukrainasse relvi, kuigi see polnud riigis populaarne otsus, ning Türgi andis Ukrainale ründedroone Bayraktar, mis osutusid Ukraina kaitsel oluliseks.

Veel märtsis tundus, et Vene-Ukraina sõja valguses heidavad Türgi ja Kreeka oma erimeelsused kõrvale, kui Kreeka peaminister Mitsotakis ja Türgi president Erdogan Istanbulis kohtusid. Kahe riigi lähenemine ei kestnud kaua. Kreeka peaminister lendas mais Washingtoni ja hoiatas USA Kongressi, et nad ei müüks Türgile relvi, kuna see destabiliseeriks piirkonda.

USA on varem keeldunud Türgile müümast F-35 hävituslennukeid, kuna Türgi ostis Vene päritolu õhutõrjesüsteeme. Türgi soovib USA-lt nüüd F-16 hävituslennukeid.

Kreeka peaminister Mitsotakis mainis USA-visiidi jooksul, et nad püüavad takistada nii Türgi F-16 lennukite ostu kui ka osta Kreekale F-35 lennukeid, mida Türgile pole lubatud. Selle peale teatas Erdogan, et "sellist inimest nagu Mitsotakis pole minu jaoks enam olemas".

Türgi keerulised suhted USA ja Kreekaga olevat ka üks põhjus, miks riik on teatanud Rootsi ja Soome NATO-taotluste blokeerimisest. Sellega saab Türgi survestada USA-d, et nood oleks nõus Türgile müüma F-16 hävitajaid.

Samal ajal kasvavad pinged Kreeka ja Türgi vahel Vahemerel Kreekale kuuluvate saarte ümbruses. Türgi lennukid on tunginud korduvalt Kreeka õhuruumi ning kõrged Türgi ametnikud on seadnud kahtluse alla Kreeka õiguse valitseda Kreekale kuuluvaid saari Egeuse meres. Türgi riiklik naftaettevõtte on samas lubanud alustada gaasimaardlate ekspluateerimist vaidlusalustes vetes.

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: Politico

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: