Oluline 17. juunil kell 21.31:

- Ukraina peatas viisavabaduse Vene kodanikele. Otsus jõustub 1. juulist;

- Venelased pommitasid Lõssõtšanski linna, on mitmeid hukkunuid, linnast välja viiv maantee on hävitatud;

- Severodonetskis püütakse kokku leppida relvarahu, et saaks evakueerida tsiviilelanikke Azoti keemiatehasest;

- Boris Johnson tegi üllatusvisiidi Kiievisse;

- Euroopa Komisjon toetab Ukrainale EL-i kandidaatriigi staatuse andmist;

- Ukraina merevägi teatas Vene puksiirlaeva uputamisest Mustal merel;

- ÜRO hinnangul sai Mariupoli lahingus surma vähemalt 1300 tsiviilisikut, kuid tegelikku hukkunute arvu pole praegu võimalik tuvastada;

- Euroopa suurriikide liidrid avaldasid Ukrainale toetust, et viimane peaks saama EL-i kandidaatriigi staatuse. Zelenski nimetas visiiti ajalooliseks;

- Suurbritannias kohtuvad Briti ettevõtjad Ukraina esindajatega, et arutada riigi infrastruktuuri ülesehitamist;

- USA välisministeeriumi teatel on veel kolmaski ameeriklane Ukrainas sõdides kadunuks jäänud; ministeerium kutsus Venemaad kohtlema oma sõjavange humaanselt.

Venelased pommitasid taas Lõssõtšanski linna

Luhanski oblasti juhi Serhi Haidai sõnul toimus reedel äge rünnak Lõssõtšanski linna vastu. On teateid mitmest hukkunust.

Haidai lisas reede hilisõhtul, et kõige olulisem maantee, mille kaudu Lõssõtšanskist välja pääseb, on Vene vägede pommitamise tõttu muutunud läbimatuks. Maantee ühendab Lõssõtšanskit 55 kilomeetri kaugusel edelas asuva Bahmuti linnaga.

Haidai märkis, et Lõssõtšansk on endiselt täielikult Ukraina vägede kontrolli all.

Lõssõtšansk asub Severodonetskist, kus on nädalaid käinud rasked lahingud, teisel pool jõge.

Boris Johnson taas saabus Kiievisse

Suurbritannia peaminister Boris Johnson tegi reedel üllatuslikult oma teise sõjaaegse külaskäigu Kiievisse. Eelmine visiit toimus aprillis.

Johnson saabus reedel Kiievisse, et pidada läbirääkimisi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, vahendas BBC.

Zelenski teatas Johnsoni külaskäiku tervitades, et Ukrainal ja Suurbritannial on ühine arusaam, kuidas liikuda Ukraina võidu suunas.

Ukraina presidendi kantselei sõnul arutavad kaks riigipead Ukraina varustamist raskerelvadega, õhutõrjesüsteemidega ja majandusabiga.

Suurbritannia peaministri büroo teatas, et Johnson pakkus Zelenskile, et Suurbritannia võib alustada suure treeningprogrammiga, millega suudetaks välja treenida kuni 10 000 sõdurit 120 päeva jooksul.

Johnson teatas peale kohtumist toimunud pressikonverentsil, et vaatamata Venemaa edule Luhanski oblastis pole nad oma eesmärke saavutanud ning Suurbritannia jätkab Ukraina toetamist. Johnson kinnitas ka, et Suurbritannia kavatseb karmistada veelgi sanktsioone Putini režiimi vastu.

Johnson pidi reedel osalema tooride korraldatud konverentsil Doncasteris, kuid tühistas selle ning läks hoopis Kiievisse.

Mr President, Volodymyr,

It is good to be in Kyiv again. pic.twitter.com/wbpMuf6YqY

— Boris Johnson (@BorisJohnson) June 17, 2022

Ukraina ametiisikute sõnul käivad kõnelused relvarahu saavutamiseks Severodonetskis

Ukrainlased otsivad viise tsiviilelanike evakueerimiseks Azoti keemiatehasest ja praegu käivad venelase ja ukrainlaste vahel kõnelused.

Venemaa teatas eelmine nädal, et on valmis kokku leppima evakuatsioonikoridori tsiviilelanike evakueerimiseks Severodonetskist.

Vene väed on varem korduvalt rünnanud mitmeid kokkulepitud evakuatsioonikoridore.

Euroopa Komisjon toetab Ukrainale EL-i kandidaatriigi staatuse andmist

Ukraina soov liituda Euroopa Liiduga pälvis Euroopa Komisjoni toetuse. Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas, et komisjon soovitab anda Ukrainale kandidaatriigi staatus. Von der Leyen märkis, et sellega koos käib ootus reformideks Ukraina riigis.

Tingimused Mariupoli linnas on keskaegsed

Mariupoli linnapea nõuniku Petro Andrjušenko sõnul on linnas ainult 2–3 protsendil majapidamistest voolav vesi. Inimesed pesevad oma riideid veeloikudes, mis asuvad tänaval. Linnas kardetakse haiguste levimist.

Mariupolist tuleb teateid, et kohalikel inimestel on düsenteeriale ja koolerale vastavad sümptomid.

Praegu on Mariupolist võimalik lahkuda ainult Venemaale, teatas nõunik. Andrjušenko lisas, et nad soovitavad inimestel omal käel lahkuda ning suunduda kiirelt Balti riikide või Gruusia piirile, kustkaudu oleks võimalik Venemaalt lahkuda.

Ukraina mereväe sõnul tabasid nad edukalt puksiirpaati, mis kandis Maosaarele õhutõrjerelva

Vene Musta mere laevastiku puksiirlaev Vasili Bekh demilitariseeriti edukalt, teatas Ukraina merevägi. Laev transportis inimesi, relvi ja moona Maosaarele.

Internetis levib ka video väidetavast tabamusest.

Better video, clearly shows the Russian tug being hit by two Ukrainian antiship cruise missiles https://t.co/spvmBlfFzK pic.twitter.com/wJni7UsgNy

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) June 17, 2022

ÜRO hinnangul on Mariupolis tapetud 1300 inimest, kuid tegelik hukkunute arv võib olla palju suurem

Vähemalt 1348 tsiviilisikut sai surma Mariupoli lahingu ajal, sh 70 last, teatas ÜRO inimõiguste volinik Michelle Bachelet neljapäeval. Tegelik inimkaotuse hulk on tõenäoliselt palju suurem.

Linna elamutest on hävinud kuni 90 protsenti. Bachelet' sõnul on Mariupol kogu sõja kõige ohtlikum piirkond. Tegelikku hukkunute arvu on võimatu selgeks teha, kuniks kõik säilmed on kokku kogutud ja tuvastatud.

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 33150  (võrdlus eelmise päevaga + 200);

- tankid 1456 (+7);

- jalaväe lahingumasinad 3563 (+18);

- lennukid 215 (+2);

- kopterid 180 (+1);

- suurtükisüsteemid 734 (+5);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 233 (+3)

- õhutõrjesüsteemid 97 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 593 (+2);

- tiibraketid 129 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2496 (+2);

- laevad / paadid 13 (+0);

- eritehnika 55 (+0).

Vene väed kandsid viimase ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Bahmuti piirkonnas.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Ukraina kaitsejõudude peastaabi teatel jätkub venelaste rünnak Slovjanskile.

Võitlus Severodonetski pärast jätkub. Ukraina väed tõrjusid Bahmuti kandis Zolote asula pihta suunatud rünnaku. Harkivis püüavad Vene väed hoida enda käes okupeeritud territooriumi.

Paljudes rünnakusuundades ei toimunud viimase ööpäeva jooksul midagi märkimisväärset.

Euroopa suurriikide liidrid külastasid Kiievit

Visiidi alguses kõlasid Kiievis õhusireenid, riigipead külastasid lähedalasuvat Irpini linna, mis sai suuri purustusi sõja alguses.

Pärast kõnelusi president Zelenskiga andsid Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz, Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Itaalia peaminister Mario Draghi mõista, et Ukrainale tuleb tagada Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus. Tegu on sümboolse žestiga, mis muudaks Kiievile EL-ile lähedasemaks, kirjutab Reuters.

Visiidiga liitus ka Ukraina naaberriigi Rumeenia president Klaus Iohannis.

Scholz ütles, et Saksamaa jätkab Ukraina toetamist nii kaua kui vaja. "Ukraina kuulub Euroopa perekonda," sõnas ta.

Kohtumisel oli juttu ka sellest, kuidas ukrainlased lahinguväljal toime tulevad, eriti Severodonetskis, kus käivad praegu kõige raskemad lahingud. Ukraina ametnikud ütlesid, et lahingud nii ida- kui ka lõunarindel sõltuvad läänelt suurema abi saamisest. Eriti on vaja suurtükke, et vastu saada Venemaa suurele tulejõu eelisele.

"Hindame kõrgelt partnerite toetust, kuid ootame uusi saadetisi, eelkõige raskerelvastust, moodsaid raketisuurtükke ja raketitõrjesüsteeme," ütles Zelenski kõneluste järel.

Kõigi kolme suurriigi liidrid on sattunud ukrainlaste kriitika alla. Scholzi on pikalt arvustatud sellepärast, et ta lubab Ukrainale relvasaadetisi, kuid need ei jõua kohale; samuti ei soovi Saksamaa vähendada majanduslikke sidemeid Venemaaga. Macron põhjustas hiljaaegu pahameelt sellega, kui ütles ühes intervjuus, et Venemaad ei tohiks alandada.

Itaalia on varem välja pakkunud rahuplaani, mille puhul ukrainlased pelgavad, et neid survestatakse oma riigi territooriumi käest andma.

Pärast Kiievi kõnelusi ütles Macron, et Putiniga on vaja hoida mingit sorti suhtluskanalit.

Zelenski: see on ajalooline päev

Euroopa liidrite visiidi järel tehtud videopöördumises ütles Volodõmõr Zelenski, et tegu oli ajaloolise päevaga.

"Ukraina on tundnud nelja võimsa Euroopa riigi toetust. Itaalia, Rumeenia, Prantsusmaa ja Saksamaa on meiega. Kõik neli liidrit toetavad Ukraina Euroopa Liidu kandidatuuri. Loomulikult tuleb järgida kõiki asjakohaseid protseduure, kuid meie tänasel kohtumisel tehti suur samm edasi," rääkis Ukraina president. Ta lisas, et talle oli oluline kuulda liidritelt kinnitust, et sõja lõpp ja rahu sõlmimine peab olema täpselt selline, nagu Ukraina seda näeb.

Zelenski tänas Itaaliat poliitilise toetuse, finants- ja kaitseabi eest. Rumeeniale on ta tänulik kaitseabi eest, samuti abi eest Ukraina kaupade, sealhulgas teravilja transiidil.

Ukraina president märkis, et Prantsusmaa lubas veel Caesari suurtükiväesüsteeme. Ka Saksamaa kinnitas tema sõnul õhutõrjesüsteemide pakkumist ja edasist toetust.

Suurbritannias arutatakse Ukraina ülesehitamist

Ukraina riigi ja firmade esindajad on reedel Suurbritannias, et arutada, kuidas Briti ettevõtted saavad aidata üles ehitada Kiievi olulist infrastruktuuri.

Briti kaubandusminister Anne-Marie Trevelyan püüab edendada koostööd Briti taristu-, energia- ja transpordiettevõtete ning Ukraina avalike ja eraorganisatsioonide vahel.

Suurbritannia on lubanud toetada Ukrainat majanduslikult, humanitaarabi ja sõjalise abiga, kokku umbes kolme miljardi dollari väärtuses.

Ka Euroopa Liit on teinud ettepaneku aidata Ukrainat pärast sõda üles ehitada.

Ajutiste viljahoidlatega tahetakse ära hoida varastamist

Ukraina piirile rajatavate ajutiste viljahoidlate eesmärk on vältida seda, et Venemaa varastab Ukraina vilja. Samuti tahetakse tagada, et talivilja saak ei läheks hukka, sest seda pole kuhugi ladustada, ütles USA põllumajandusminister Tom Vilsack neljapäeval.

Samas rõhutas ÜRO-s kõnelenud Vilsack, et Musta mere sadamatest kaubaliikluse taastamine on kõige efektiivsem viis jätkata vilja ekspordiga. Ta kutsus Venemaad üles võtma ÜRO selleteemalisi kõnelusi tõsiselt.

"Me teame, et venelased on võtnud vilja Ukraina põllumeestelt. Seega kui me saame vilja riigist välja, väheneb kahju risk," rääkis Vilsack.

Venemaa on vilja varastamist eitanud, samas näitavad Maxari satelliidifotod, et Vene lipu all sõitvad laevad on viimased kuud vedanud Ukraina vilja Süüriasse.

USA president Joe Biden ütles kolmapäeval, et Ukraina piiri äärde rajatakse ajutised viljahoidlad, et aidata vilja rohkem eksportida ja tegeleda kasvava ülemaailmse toidukriisiga. Vilsack ei täpsustanud, kuidas täpsemalt on USA selle plaaniga seotud.

Ukrainas on kadunud veel kolmaski ameeriklane

USA kutsus neljapäeval Venemaad üles kohtlema kinnipeetud Ameerika sõdureid, kes sõdisid ukrainlaste kõrval, kui sõjavange, keda koheldakse humaanselt.

USA välisministeerium teatas, et veel kolmaski ameeriklane on viimastel nädalatel Ukrainas kadunuks jäänud, lisaks varem teatatud kahele erusõjaväelasele, kelle väidetavalt võttis eelmisel nädalal kinni Vene sõjavägi.

"Venelastel on teatud kohustused ja Ukraina relvajõudude liikmeid – nende seas ka vabatahtlikke, kes võivad olla teiste riikide kodanikud – tuleb kohelda nagu sõjavange Genfi konventsiooni alusel," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price.

Ta märkis, et sõjavangidele tuleb tagada nende staatusele vastav kohtlemine ja kaitse, see tähendab ka inimlikku kohtlemist ning õiglast kohtumõistmist.

USA Alabama osariigis elanud USA sõjaveteranide Alexander Drueke ja Andy Huynhi sugulased teatasid kolmapäeval, et kaotasid nendega ühenduse. Enne seda oli teada, et nad sõdisid ukrainlastega koos Vene piiri lähistel.