"Kõige reaalsem on sõjaväeõppused kas Läänemerel või maismaal Leedu piiride lähistel nii Venemaa kui Valgevene territooriumil," ütles Kannik vastuseks küsimusele, mida võib Venemaa teha vastuseks Leedu otsusele.

"Järgmine samm oleks juba sõjaline agressioon, aga seda ma ei usu, sest Venemaal ei ole selleks jõudu, et alustada NATO riigi vastu sõda," lisas ta.

Vene oht Eestile on lähiperspektiivis väiksem

Küsimusele, kas Vene sõjaline oht Eestile on kasvanud või kahanenud pärast 24. veebruari, kui Venemaa alustas sissetungi Ukrainasse, vastas Kannik, et lühiajaliselt kindlasti vähenenud.

"Lühikeses perspektiivis on kahanenud, kuna enamik Venemaa üksustest on Ukrainas sõdimas ja ka meie piiri ääres asunud üksustest on enamuses Ukrainas sõdimas," rääkis kaitseuuringute keskuse juht.

"Aga pikas perspektiivis on muidugi selge, et kui Venemaa peaks saavutama oma sõjalised eesmärgid Ukrainas, mida ma küll praegusel hetkel ei näe, et nad oleksid saavutamas, siis pärast seda muidugi oht suureneks. Venemaa ei peatuks seal, kui ta saavutab Ukrainas edu," tõdes Kannik.

Kaitseuuringute keskuse juht ei tähtsustanud eriti hiljutist Vene kopteri lendu üle piiri Kagu-Eestis, märkides, et taolisi aktsioone teeb Venemaa mitu korda aastas.

Lääne relvade mõju on Ukrainas juba näha

Ukraina sõjaväele saadetud lääne relvade mõju on lahingutes juba näha, kuid relvaabi on endiselt liiga väike, et Ukraina saaks vastupealetungile asuda, ütles Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik.

"Ukraina saab lääneriikidelt päris palju relvi ja mingites rindelõikudes see juba toimib. Näeme Ukraina võimekust hävitada Vene moonaladusid üsna sügaval rinde taga ja see on kindlasti tehtud uute relvadega, mis on saadud läänelt," rääkis Kannik "Vikerhommikus". Aga meie vaatest oleks kindlasti hea, kui Ukraina saaks lääneriikidelt relvastusabi rohkem ja kiiremini, lisas ta.

Kannik tõdes ka, et Ukraina on suutnud siiamaani ennast suhteliselt edukalt kaitsta, aga selle relvastuse pealt, mis neil praegu on, nad ei suuda suuri vasturünnakuid teha. Ukraina ei ole saanud läänelt piisavalt relvi, mida oleks vaja vasturünnakuteks, märkis ta.

Seni on Ukraina üksused suutnud väga aeglaselt edasi liikuda riigi lõunaosas Hersoni suunas, aga oluline oleks tõrjuda Vene väed üle Dnepri jõe tagasi, sest see on ainuke koht, kus venelased on saanud üle selle jõe tulla, rääkis Kannik.

"Lõunas on maastik hoopis teistsugune kui Donbassis või Harkivi ümbruses ja seal on kaudtule mõju palju suurem. Seal on võimalik hea relvastusega vaenlast üsna totaalselt hävitada," kommenteeris Kannik.

Sõda võib kesta veel kuid

Kannik rääkis ka sellest, et vaadates Venemaa viimaseid välja öeldud eesmärke – Donetski ja Luhanski oblasti territooriumite vallutamine – siis Donetski oblastis ollakse sellest veel üsna kaugel, mis tähendab, et sõda võib kesta veel mitu kuud.

"Luhanski piirile ollakse üsna lähedal, aga Donetski oblasti piir on päris kaugel. Seega on mitu-mitu kuud ka sellest Vene vaatevinklist veel sõda ees," tõdes Kannik.