"Kui Venemaa viib läbi sõjalisi harjutusi, mis iganes nime all, siis üldjuhul nad harjutavad teiste riikide ründamist. Kahjuks on Venemaa tegelikult juba pikka aega harjutanud teiste riikide vallutamist. Seal ei ole midagi eriskummalist," rääkis Laanet ERR-ile.

Venemaast erinevalt harjutab Eesti kas üksi või oma NATO liitlastega alati ainult kaitsetegvust, lisas minister: "Siin on juba hoiakutes ideoloogiline vahe, et mida siis harjutatakse – kas harjutatakse vallutamist või harjutatakse kaitsmist."

Venemaa käitumise teadvustamine aitab aga NATO-s paremini selgitada, miks on vaja alliansi idatiival asuvate riikide kaitset tugevdada, selgitas Laanet. See on eriti oluline juuni lõpus Madridis toimuva NATO tippkohtumise eel, kus kiidetakse heaks alliansi uus strateegiline kontseptsioon ja otsustatakse ka idatiiva tugevdamine.

"Praegu, kus me oleme ühe olulisema sündmuse, NATO tippkohtumise eel, peame oma liitlastele selgitama reaalset olukorda, ohutaju. Sellest tulenevalt peame rääkima asjast nii, nagu see tegelikult on. NATO tippkohtumise otsuste raames on vaja ka meie liitlastele selgitada reaalseid julgeolekuohte, milline meie julgeolekuolukord tervikuna on – et anda itaallasele, hispaanlastele ja isegi keskeurooplastele selgelt informatsiooni ja arusaama, mis tegelikult toimub. Kasvõi needsamad ähvardused Leedu suunal, sama moodi avalikus meedias ka Läti ja Eesti suunal. Kogu see pakett [tuleb] kokku panna, tuleb tervikuna selgitada, mis on reaalne julgeolekuolukord ja millised ohud võivad varitseda," rääkis kaitseminister.  

Laanet tõi välja Ameerika Ühendriikide käitumise enne Venemaa agressiooni algust Ukrainas tänavu 24. veebruaril, kui avaldati USA luure andmeid Vene sõjaplaanidest.

"Minu meelest on väga hea näide sellest just nimelt Ameerika Ühendriikide käitumine enne aktiivse sõjategevuse algusest Ukrainas 24. veebruari, kui nad ajalooliselt esimest korda avaldasid väga julgelt luureandmeid selleks, et informeerida olukorrast just nimelt Ukrainat, aga sama moodi anda märku ka Vene Föderatsioonile, et kuule – me teame, mida te plaanite, ärge tehke seda. Ja loomulikult ka selleks, et ümbritsevad riigid saaksid valmistuda võimalikuks rünnakuks. See oli ju väga selgelt täiesti uus lähenemine," rääkis Laanet.

Kaitseminister tunnustas ka Eesti luureasutusi, mis tegid kindlaks ja avaldasid selle, kuhu käimasolevate Vene õppuste raames raketid olid suunatud.

"Minu jaoks on olnud alati olnud luure ja eelhoiatus võtmetähtsusega, sest me peame teadma, mida meie võimalik vaenlane planeerib, mida ta harjutab, millises ajahetkes on mingi taseme ohud realiseerumas, et meie reservvägi ja liitlased saaksid olla selleks valmis. Ja sellest tulenevalt on tõesti meie luureasutused, meie eelhoiatussüsteem tasemel," rääkis Laanet.

Teisipäeval kirjutas uudisteväljaanne Bloomberg, et Eesti andmeil simuleeris Venemaa oma hiljutise raketiõppuse käigus Eesti tulistamist. Kaitseminister Laanet rõhutas, et ehkki õppuse käigus harjutati raketilaskmise protseduuri, ei olnud laskeseadeldised siiski reaalsete rakettidega laetud.